Kes kuuleb kalade kaebeid? Kalakasvatuse räpane äri

Kalakasvandus Foto: Shutterstock

Salaja kalakasvandusi külastanud loomakaitsjad on leidnud, et need tundmisvõimelised loomad on sageli sunnitud elama räpastes oludes ega saa vajalikku hoolt ning paljud neist surevad piinarikaste väärarengute ja liha suretavate seente tagajärjel, kirjutab loomade eestkoste organisatsioon Loomus. 

Kalakasvatust on sageli nimetatud ülekalastamise jätkusuutlikuks alternatiiviks. Paljud aga ei tea, et kui tavaliselt söödetakse farmikalu soja ja maisiga, siis lihatoidulistele kaladele antakse söögiks teisi kalu. Söödana kasutatava kalajahu ja kalaõli tegemiseks püütakse veekogudest igal aastal miljonite tonnide kaupa kala. See ohustab maailma toiduvarusid ja mõjub hävitavalt mereelustikule. Kalakasvandused on seotud paljude looduslike kalapopulatsioonide vähenemisega, millel omakorda on tõsised tagajärjed vaaladele, delfiinidele, hüljestele, merilõvidele, tuunikaladele, huntahvenatele, pingviinidele ja teistele röövliikidele, kellele ei jätku meres piisavalt toitu.

Oktoobris avalikustas loomakaitseühing Compassion Over Killing salajased kaadrid lõhekasvandusest. Murranguline salauuring tuvastas kalafarmis järgmised rikkumised:

• Vägivaldne ümberkäimine: kalu heideti jõuga vastu maad, nende peal trambiti, neid loobiti hooletult ja kasutati isegi korvpallina trikivisete tegemiseks
• Julm surmamisviis: kalu peksti tapmiseks vastu põrandat
• Kannibalism: alatoidetud kalad nokkisid parvekaaslastel silmad peast
• Ebatõhus tuimestus vaktsineerimisel ja uimede kärpimisel
• Piinarikas surm: kalu heideti ämbrisse ja jäeti lämbuma surnute ja surevate sekka;
• Räämas farmid: pidamistingimused olid nii võikad, et kalad tuli vaktsineerida;
• Tõved ja parasiidid: piinarikkad selgroo väärarengud ning seente, sh nägu suretavate seente levik inimtoiduks mõeldud kalade seas;
• Äärmuslik pidamistihedus trööstitutes oludes;
• Kalade ja marja kõrge suremus.

See pole ainus viis, kuidas kalakasvatus looduses elavaid loomi kahjustab. Farmides elavad kalad tihedalt koos nagu tikud toosis: näiteks peab vannisuurusesse ruumi ära mahtuma 27 täiskasvanud forelli. Ebaloomulikes oludes levivad haigused ja parasiidid, mis kanduvad kasvandustest välja ning jäävad külge vabalt elavatele kaladele.

Olgu veest püütud või farmis kasvanud, kalad kogevad kannatusi nagu imetajad ja linnud

Levinud on väärkujutlus, nagu oleksid kalad rumalad ja tuimad. Tegelikult on nendel mitmekesistel ja arenenud loomadel pikk mälu, nad tunnevad ära teisi olendeid ning teevad koostööd teiste liikidega. Cambridge’i ülikooli loomade heaolu professori Dr Donald Broomi kinnitusel on teaduse seisukoht üheselt mõistetav: anatoomilises, füsioloogilises ja bioloogilises mõttes on kaladel samasugune valusüsteem nagu lindudel ja imetajatel.

Kalade ekspluateerimine toimub võrreldes teiste loomadega tunduvalt suuremas skaalas. On hinnatud, et 2017. aastal tapeti kalakasvandustes 51–167 miljardit kala ning aastatel 2007–2016 püüti veekogudest igal aastal 790–2300 miljardit kala. Aastas saab kaaspüügina surma või vigastada 10,3 miljonit tonni mereolendit. Kaaspüügiks nimetatakse neid kalu, linde, hülgeid, vaalu, haisid, koorikloomi ja teisi mereolendeid, keda kalapüügivarustus mittesihilikult püüab, vigastab ja tapab.

Kahjuks ei kehti kalade kaitseks peaaegu mingeid seadusi, samas kui vesiviljelus on üleilmselt kõige kiiremini kasvav toidutootmissektor.