Augustis Valga lähedal kinni püütud ja Pihkva oblastist pärit noor isakaru Proša jõudis täna tagasi Venemaale Tveri oblasti Keskmetsavööndi looduskaitseala lähedal asuvasse orvuks jäänud karude rehabiliteerimiskeskusesse.
Video: Pihkva pahanduskaru Proša jõudis täna tagasi kodumaale (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proša teekond algas eile ennelõunal Tallinna loomaaiast. Karule tulid järele vabaühenduse «Orphan Bear Rescue Center» eestvedajad Sergei ja Jekaterina Pažetnov. Sõidule kulus kokku enam kui 24 tundi. Selle sisse jäi 850 kilomeetri läbimine koos ajaga, mis kulus tolli ja piiri formaalsuste täitmiseks.
«Meie eesmärgiks on karu võimalikult kiiresti Toropetsi kohale sõidutada. Venemaale jõudes tuleb Prošal esmalt viibida teatud aeg karantiinis ning kui ta on karude rehabilitatsioonikeskuses talveune üle elanud, lastakse ta kevadel loodusesse,» kirjeldas Sergei Pažetnov loomaaiale Proša edasist saatust.
Pažetnovi sõnul oli esialgne lootus karu juba augustis Komimaa loodusesse vabastada, kuid paraku võttis riikidevaheline paberimajandus oodatust kauem aega ning praeguse lume ja miinuskraadidega karusid loodusesse iseseisva elu peale lasta ei saa. Seega jääb täpne taasasustamise koha paikapanemine järgmise aasta kevadesse. On võimalik, et karule paigaldatakse ka raadiokaelus,
Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran nentis, et Karu transpordi organiseerimine osutus keerukamaks kui algul arvati, sest karu oli «illegaalselt» dokumentideta Eesti riiki sisenenud. Siiski sai mõlema riigi ametkondade mõistva suhtumise tõttu kõik lahendatud ja ebatraditsioonilisest situatsioonist tekkinud tõkked ületatud ning Proša on tagasi kodumaal.
«See on olnud päris tore koostöö,» võttis Maran asja kokku. «Aeg-ajalt on küsitud, miks loomaaed Prošat endale ei jätnud. Sellel on kaks põhjust: loomaaed reeglina ei võta oma kollektsiooni loodusest pärit loomi ja teiseks ei ole meil võimalik pakkuda pruunkarule sobivat elupaika. Saime karule pakkuda vaid ajutist peatuspaika. Metsloomade rehabiliteerimise süsteem on Eestis alles väljaarendamisel. Kui võimalik, siis loomaaed proovib sellistel juhtudel ka tulevikus aidata. Isiklikult oli mul meeldiv kohtuda Sergei Pažetnoviga, kes on Venemaa ühe tuntuma karu-uurija Valentin Pažetnovi poeg ja jätkab oma isa eelmise sajandi üheksakümnendatel alustatud karude rehabiliteerimiskeskuse tööd. Sellel aastal on nad rehabiliteerinud enam kui 15 karu.»