Ära karju koera peale: vihastamine võib lemmikut jäädavalt traumeerida

Koer ootamas. Foto: Shutterstock

Öeldakse, et head lapsed kasvavad vitsata ning see kehtib ka koerte kohta. Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et pahandust teinud koera peale karjumine võib teda terveks eluks mõjutama jääda. 

On ilmselge, et koerad ei sünni oskusega eeskujulikult käituda ning head maneerid tuleb neile selgeks teha. Treenimisel tuleb aga rõhuda kannatlikkusele, mitte hirmutamistaktikatele.  Kui lemmik on hakkama saanud paraja sigadusega ning kodus hävitustöö korraldanud, võib olla raske viha tagasi hoida, kuid emotsioonide ajel käitumine head kaasa ei too. 

Portugalis asuva Universidade do Porto ülikooli teadlased eesotsas Ana Catarina Vieira de Castroga uurisid, kuidas erinevad treeningmeetodid kutsikate psüühikat mõjutavad. 50 koera, kelle käitumist üritati kontrollida hääle tõstmise ja rihmast tirimisega, kogesid palju enam stressi kui nende 42 kaaslast, kes õpetati hästi käituma premeerimise abil.

Uuringu tarbeks külastasid teadlased seitset erinevat koertekooli ja filmisid neljajalgseid, keda parajasti treeniti. Peale tundide lõppu võeti koertelt süljeproovid, et neis leiduva stressihormooni kortisool taset analüüsida. Koertelt võeti süljeproovid ka siis, kui nad rahulikus olekus kodus puhkasid, et iga neljajalgse proove omavahel võrrelda. 

Seejärel püüti selgeks teha, kuidas treeningmeetodid koeri pikema aja vältel mõjutasid. Kuu aega pärast esimesi uuringuid alustati uue katsega. Esmalt seati tuppa maha kausid, millest ühes peitus vorstijupp. Koerad õpetati aru saama, et ühes toa servas leiduvates kaussides võib kindlasti midagi head peituda, teises olevates aga mitte. 

Seejärel liigutati kausid suvalistesse kohtadesse ning katsealune lasti sisse. Selgus, et koerad, keda oli kasvatatud karjumise saatel, lähenesid õige kausi otsimisele palju loiumalt kui need, kes teadsid hea käitumise eest preemiat oodata. Sellest järeldati, et preemiate abil käituma õpetatud koerad on ka pärast koertekooli lõppu valmis ülesandeid suurema entusiasmiga täitma ja tunnevad nende tegemisest rõõmu. 

«Tulemused näitavad selgelt, et koerad, kelle käitumisele reageeriti vihaga, tundsid end palju halvemini kui need, kelle käitumist püüti parandada neid preemiaga motiveerides,» kirjutas meeskond uuringu kokkuvõttes. «Karmimate võtetega kasvatatud koerad näitasid välja ka rohkem stressikäitumise tunnuseid nagu suuümbruse sage lakkumine ja niutsumine. See annab alust järjeldada, et koera niiviisi treenimine mõjutab tema heaolu ka pikemas perspektiivis.»