Pääskülas lamas sajameetrise vahega kaks vigastatud metskitse

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy

Eile sattusid MTÜ Loomapäästegrupp vabatahtlikud segadusttekitavasse olukorda — Pääskülla autolt löögi saanud metskitse aitama minnes selgus, et vaid sada meetrit eemal piinleb veel teinegi kaber. 

Loomapäästegrupp sai ühel ajal mitu teadet Pääskülas abi vajava metskitse kohta. Rebase ja Raba tänava ristmikule kohale jõudes selgus, et teha ei olnud enam midagi — loom oli ilmselt koerte eest põgenedes vastu aeda jooksnud ning kaelalülid või selgroo murdnud. Üheskoos keskkonnaameti spetsialistide ja Marko Olopiga metsloomadega seotud probleeme lahendavast OÜ-st Jäägriabi võeti vastu otsus kitse piinad lõpetada. 

Loomapäästegrupi juhatuse liige Heiki Valner oli jõudnud juba piirkonnast lahkuma hakata kui telefon taas helises. Helistajaks oli juba varasemalt ühendust võtnud Irina, kes uuris, miks keegi metskitsele appi ei tulnud. Selgus, et teatatud oli kahest loomast, üks ristmikul ning teine umbes sada meetrit eemal Irinale kuuluva eramaja aias. 

«Pole sellist asja veel varem juhtunud, aga metskits lamas tõesti uhke eramu hoovis,» nentis Valner. Irina kirjelduse kohaselt hüppas metskits üle aia hoovi, märkas siis seal mängivat koera ning tormas siis suurest ehmatusest võrkaeda ja jäi sinna kinni.  Püüdis mis ta püüdis, kuid enam kaber jalgu alla võtta ei suutnud. 

Valneri sõnul on metskitsed niivõrd õrnad ja arad, et võivad sarnaselt jänestele suurest hirmust infarkti saada. Lõpuks õnnestus loom siiski kätte saada ning esmalt toimetati ta Loomade Kiirabi kliinikusse ülevaatusele. Loomaarst Teele Alasi-Ngako alustas protseduuri valu vaigistava ja rahustava süstiga ning kui kits uinus, kontrolliti ta põhjalikult üle. 

Asjaosaliste kergenduseks selgus, et metskitse luud-liikmed olid terved ning töötasid nii, nagu peab. Ka siseelundid olid korras ja viga oli saanud vaid üks väike kondike, mis esialgu haiget teeb, kuid liikumist ei sega. Veterinaar Üllar Siiri hinnangul häiris looma normaalset käitumist eelkõige halvav hirm. 

Lõplik plaan on metskits esimesel võimalusel loodusesse tagasi lasta, kuid enne seda jääb ta hoiukodusse kosuma. Teel ajutisse elamisse magas kaber õndsat und ja Valner nentis, et norskavat looma oli lausa kahju üles äratada. Lõpetuseks palus loomakaitsja aga inimestele südamele panna, et kuigi koduaias koerte liikumist piirata vaja pole, tuleks lemmikud vähemalt tänavatel alati rihmastatuna hoida, et metsloomi säästa. 

Kui soovid Loomapäästegrupi tegevust toetada, saad seda teha pangaülekandega: 

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318
Selgitus: Loomade-lindude ravi 

Või helistades annetusnumbritele:

900 1313 (5.-)

900 1414 (10.-)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles