Eestit külastav USA moepoliitika ekspert ennustab karusnahakaubanduse lõppu

Foto: Shutterstock

Nädalavahetusel esineb Tallinnas tuntud USA organisatsiooni Humane Society moepoliitika ekspert PJ Smith. Smith töötab selle nimel, et moeloojad ja globaalne rõivaturg võtaksid karusnaha asemel kasutusele keskkonna- ja loomasõbralikke materjale. Tänu Smithile on karusnahast loobunud mitmed tuntud moegigandid nagu Prada, Armani, Gucci, Hugo Boss, Pret-a-Porter ja teised.

Smith on ka üks neist, kes surus hiljuti Californias läbi karusnahaga kauplemise keelu. Oktoobri keskpaigas sai Californiast esimene osariik Ameerika Ühendriikides, kus on keelatud nii karusnaha müük kui ka turundus. Karusnahaga kauplemine on juba keelatud mõnedes USA progressiivsemates linnades (Los Angeles, West Hollywood, Berkeley ja San Francisco). Californiaga sarnane eelnõu on juba esitatud ka Hawaii ja New Yorgi osariikides. PJ Smithi kinnitusel on loomakaitsetemaatika äris kasvav suund. Smith usub, et karusnahakaubanduse lõppu näeb ta juba oma eluajal.

PJ Smith Foto: Pressimaterjal

Intervjuu PJ Smithiga viis läbi Annika Lepp.

Kui kaua oled sa karusnaha valdkonnas töötanud? Millest sinu teekond alguse sai?

Loomadest hoolimine on minuga kaasas juba lapsepõlvest, kuivõrd vanemad on mind sünnist saadik taimetoitlasena kasvatanud. Augustis sai aga täis kümme aastat Humane Society USA juures. Varem töötasin ühes teises organisatsioonis, kus kuulsingi sellest, kuidas loomi karusloomafarmides koheldakse. 2000ndate keskpaigas oli Portlandis, kus ma tollal elasin, üks karusnahakaupmees, kelle ukse ees toimusid iga päev protestiaktsioonid. Mäletan, et seal jagati flaiereid. Poleks uskunud, et 15 aastat hiljem töötan ma selle nimel, et linnad ja osariigid keelustaksid karusnaha müügi. On hea meel näha, et oleme tänaseks jõudnud selleni, et ettevõtetelt nõutakse karusnahaga kauplemise lõpetamist, ja et ettevõtted tahavad seda ise teha nii loomade heaolu kui ka turunduse seisukohast. Loomakaitsetemaatika on ka äris kasvav suund ja loodetavasti näeme juba oma eluajal kogu karusnahakaubanduse lõppu. Usu mind, see ei olnud kindlasti see, mida oleksin osanud kümme aastat tagasi ette kujutada.

Milliseid saavutusi oma töös hindad enim?

Tavaliselt peetakse suurimateks võitudeks Gucci, Armani ja Prada loobumist karusnahast. Kuid olles Fur Free Alliance’i (rahvusvaheline karusnahavaba liit, mida Eestis esindab Loomus – toim) liige, tean, et suurim pingutus oli Hugo Boss. See oli 2015. aastal. Töötasime sel ajal paralleelselt nii Hugo Bossi kui ka Armaniga. Hugo Boss loobus karusnahast, Armani tegi seda aastake hiljem. See kogemus näitas selgelt, kui tugev on Fur Free Alliance ja kui edukas on liit, kui töötatakse üheskoos, et veenda suuri globaalseid brände tegema loomasõbralikke otsuseid. Me näitasime edukalt, et neil on kollektiivne toetus üle maailma ja me saame ühiselt tähistada ettevõtete samme õiges suunas. Seega polnud Hugo Boss suur võit mitte ainult mulle või Fur Free Alliance’ile, vaid raputas ka kogu karusnahatööstust, tekitades hilisema doominoefekti. Kõik moefirmad taipasid, et loomade heaolu on suur teema.

Seega pead sa aastat 2015 võitluses karusnaha vastu murranguliseks?

Võitlus karusnaha vastu oli kindlasti tugev 90ndatel, kuid kui jälgida turul toimunut, siis ainus suur nimi, kes tollal karusnahast loobus, oli Calvin Klein. Ja nii nagu trendid moetööstuses ikka, nad lähevad ja tulevad. Nii tuli 2000ndate keskpaigas tagasi ka karusnahk. Seepärast on oluline, et tegeleme eelkõige ettevõtete müügipoliitikaga. Kui oled kord end karusnahavabaks kuulutanud, siis on üsna keeruline minna tagasi ja hakata karusnahka kasutama. Tänu korporatsioonide lubadustele mitte kasutada karusnahka ja sellele, et täna töötame USA osariikidega karusnahaga kauplemise keelustamise suunas, saab karusnahatööstusel olema turule taas sisenemine väga keeruline, kui mitte võimatu. Kõige selle valguses on raske ette kujutada, et ühel hetkel on karusnaha kandmine taas aktsepteeritud trend. Iga uus karusnahast loobuja on naelaks karusnahatööstuse kirstule.

Töötad hetkel karusnahaga kauplemise keelu nimel. Kas näed, et selline trend hakkab samuti levima?

Eeldatavasti hakkab karusnahaga kauplemise keeld levima ja jõuab peatselt ka teistesse USA linnadesse ja osariikidesse. Karusnahk on valijate jaoks moraaliküsimus. Tarbijad ei soovi, et nende ostetavad tooted oleksid seotud loomade piinamisega. Näen, et karusnahaga kauplemise keeld ei hakka levima mitte ainult USAs, vaid ka mujal maailmas, näiteks Euroopas.

Kas karusnahk on USAs veel populaarne? Sa elad Texases, seal on ju väga soe, kas pole?

Kahjuks on Dallas Texases üks enim karusnahka tarbivaid piirkondi. See on hea näide, et karusnahka ei kanta seal, kus on külm, vaid tegemist on vanamoodsa staatusesümboliga. Et näidata: mul on raha. New Yorgis näeb karusnahka külmematel kuudel, kuid enamasti igasuguste ääriste kujul. Karusnahatööstus on investeerinud palju sellesse, et karusnahka ei peetaks nn «vanaema kasukaks» ehk täispikaks karusnahast kasukaks. Tööstus hakkas rõhku panema kaunistustele. See aga tekitas tarbijates tunde, et väikesed ribad ei ole seotud loomaga. Need, kes kinnitasid, et ei kannaks iialgi sellist naaritsakasukat nagu vanaemal, ei pannud aga tähele, et kapuutsikrae nende Canada Goose’i jopel on samamoodi karusnahk. Seetõttu oleme pidanud tarbijaid ümber õpetama.

Millisena näed moe tulevikku?

Peale seda, kui ettevõtted on loobunud karusnahast, hakatakse tegelema eksootiliste nahkadega. Püütoni-, krokodilli-, alligaatorinahad. Nende materjalide tarneahel on kohutav. Ükski vastutustundlik ettevõte ei tahaks olla sellega seotud. Selles mõttes on valdkond sarnane karusnahaga. Mõlemal juhul on tegemist metsloomadega. Samal ajal aga töötatakse usinalt villa, sulgede ja naha alternatiivide kallal. Innovatsioon uute materjalide turul on võtmesõna: viinamarjadest nahk, ananassinahk, seenenahk, kork jms. Sellised materjalid on jätkusuutlikud ja näevad head välja. Teisalt tegeletakse ka n-ö laborinahaga. Kõik uudsed materjalid on alguses kallid, kuid mida aeg edasi, mida suurem nõudlus, seda odavamaks nad muutuvad. Nii nagu on juhtunud tänaseks juba väga populaarseks saanud tehislihaga Impossible Burger ja Beyond Meat. Kui viimase sai eelmisel aastal 15 dollariga, siis täna maksab Beyond Meat’i burger 5 dollarit. Ja see muutub aina odavamaks, tõrjudes lõpuks pärisliha kiirtoidurestoranidest välja. Sellisest asjade käigust võidavad nii loomad, keskkond kui ka tarbijate tervis.

Kui maailm saab karusnahavabaks, siis mida sa edasi teed?

Tahaksin töötada vegan alternatiivide kallal. Ma tahaksin luua ettevõtte, mis aitab lõpetada näiteks nahatootmise, või aidata samas valdkonnas mõnel teisel moel. See on kindel tulevik – liikumine taimsete alternatiivide suunas.

PJ Smith esineb ettekandega 10. novembril Taimetoidumessil, Kultuurikatlas.