Liigutav lugu: mitu kuud varjupaigas veetnud Viljandimaa koer jõudis juhuse tahtel koju tagasi

Mart taasleitud peremehega.

FOTO: Varjupaikade MTÜ

Varjupaikadesse satub lugematul hulgal loomi, kes on kahtlemata olnud perelemmikud, kuid nende endiste omanike leidmine on osutunud võimatuks. Mõne päeva eest naeratas õnn aga kutsale, kelle mitmekuuline ootus üllatava lõpu sai.

22. juulil jõudis Põhja-Sakala vallast Viljandi varjupaika suuremat sorti koer, kellele see pealesunnitud puhkus kohe mitte meeltmööda ei olnud. Koerahärra ei leebunud ka mõne aja möödudes ning sestap hakkasid varjupaiga töötajad teda omavahel hellitavalt Kurjajuureks kutsuma.

Kui kaks nädalat kohustulikku vana omaniku ootust sai täis ning peremehest kippu ega kõppu polnud, oli töötajatele selge, et Kurjajuure nime all pole neil mõtet koera reklaamida. Omavahel arutleti, milliseid juuri veel teatakse ning ühiselt leiti, et kes siis mitte veel kui Mart Juur. Nii sai koer endale nimeks Mart.

Paari päeva eest avaldas ajaleht Sakala suure galerii loomadest, kellele Varjupaikade MTÜ on kõige kauem kodusid otsinud. Selle peale võttis varjupaigaga ühendust Mardi vana omanik, kellel oli raskusi uskumisega, et tema kuts oleks võinud oma rännakul varjupaika sattuda. Aga nii tõesti juhtuski. Kurjajuur muutus peremeest nähes täielikuks hellikuks ja nii nad koos koju läksid. Varjupaikade MTÜ tuletab aga meelde, et looma kadumise korral tuleb varjupaikadega kindlasti ühendust võtta, sest neljajalgne mõnda neist sattunud olla võibki.

Populaarne

Tagasi üles