Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Tallinnas on märgatavalt sagenenud koerarünnakute arv (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Haaberstis toimunud koerarünnak jäi valvekaamera vaatevälja
Haaberstis toimunud koerarünnak jäi valvekaamera vaatevälja Foto: Mupo

Viimase kahe kuuga on munitsipaalpolitseis registreeritud kümmekond koerarünnet, mis on niivõrd lühikese ajaperioodi kohta ebaharilikult suur number.

Ühel oktoobrikuu õhtul juhtus Haabersti linnaosas koerarünne, mis oleks üheks peatükiks õpikus «Koerapidamise ABC – ohud ja riskid», kui selline raamat eksisteeriks. Lugu ise hargnes kannatanud koera omaniku kirjelduse kohaselt järgmiselt:

«Kell 19.30  jõudsin oma trepikoja ette jalutuskäigult koos oma taksikoeraga. Koer oli rihmastatud. Hetkel, kui olin viskamas kilekotti koera fekaalidega prügikasti, avanes trepikoja uks, kust väljusid kaks rihmastatud bullterjeri sarnast koera, üks tume ja teine hele, nende järel koera omanik. Tumedal koeral ei olnud suukorvi. Kõik toimus äkki ja ootamatult — mõlemad koerad ründasid minu koera, suukorvita koer hammustas minu taksi tagakehast, põhjustades muljumise ja nahka ning lihaseid läbistava haava. Koeraomanik sikutas koerad eemale ja ehmatusest uimane, võtsin oma taksi sülle. Bullterjerite  omanik vabandas vene keeles, ma võtsin vabandused vastu, aga hoiatasin et pöördun munitsipaalpolitsei poole.

Kodus helistasin loomade kiirabisse ja seal soovitati mul järgmisel päeval pöörduda loomaarsti poole. Koerale määrati haava desinfitseeriva lahusega puhastamine ja antibiootikumiravi. Õnneks kutsa paraneb. Lõplik materiaalne kahju on väljaselgitamisel, kuid moraalset kahju see kindlasti ei korva.»

Mupo Haabersti piirkonna peainspektor Talehh Gusseinov on mõlema osapoolega kohtunud, menetlus on lõpetatud ja bullterjerite omanik saanud oma karistuse.

«Õnneks on majas olemas töötav videovalvesüsteem ja tõestusmaterjal oli tänu sellele olemas. Mida sellise ründe puhul öelda – koerad ON etteaimamatu käitumisega ja sellega peaks iga koeraomanik arvestama. Iga koerarünne on ootamatu,» nentis Gusseinov. «Oleme lõputult kuulnud omanikelt selgitusi, et nende lemmik on maailma kõige sõbralikum loom, aga ikkagi korduvad aastast aastasse samalaadsed juhtumid. Eriti jahi- ja ründekoerte puhul peaks omanik koerale jalutama minnes suukorvi kinnitama. Siis jääks sellised kahetsusväärsed lood juhtumata.»

Haaberstis on viimase paari kuu jooksul toimunud juba kolm koerarünnet, üks neist – rihmata koer ründas terviserajal jalgratturit – on siiani pooleli, sest koeraomanik ei ole vaatamata saadetud kutsetele ja lubadustele kohale ilmunud. Ka Põhja-Tallinnas on juhtunud mitu koerarünnet, millest üks lõppes kuueaastasele poisile nädalase haiglas viibimisega. Ka selle juhtumi puhul oli tegemist ründekoeraga. Halvim jäi sündimata tänu sellele, et poisi isa juhtus olema hoovis ja suutis lapse koera hammaste vahelt päästa.

Tagasi üles