Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Paljassaare linnaveised lähevad talvepuhkusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Aleksandr Gužov

Maikuus Paljassaarele saabunud šoti mägiveised kolivad talvituma Humala mõisa karjamaale Harku vallas. Sel aastal suvitas Paljassaarel 51 looma, sealhulgas 16 vasikat ja üks tõupull Inglismaalt. 

«Loomad lähevad talvekarjamaale hiljemalt selle nädala jooksul, et siis kevadel jälle tagasi tulla,» kinnitas Humala mõisa perenaine Piret Bärg. Tema sõnul karjatatakse veel vähemalt neli suve loomi Paljassaare niidualal, kuna linn sõlmis vastava lepingu viieks aastaks.

Põhja-Tallinna vanema Peeter Järvelaidi sõnul said veised oma ülesandega – mereäärsete alade pilliroost puhtaks söömisega – suurepäraselt hakkama ja järgmisel suvel on nad tagasi palutud ja oodatud.

Artikli foto
Foto: Aleksandr Gužov

«Veiste karjatamine on kõige loomulikum viis rannaniidu hooldamiseks ja ühtlasi hoiavad nad inimesi ornitoloogilisest kaitsealast eemale. Samas muutusid šoti mägiveised poolsaare külastajate lemmikuteks ja kohalikuks vaatamisväärsuseks. Ohtlikud nad ei ole, kuid me palume neid siiski mitte liigselt segada ja loomulikult mitte toita,» ütles Järvelaid.

Loomad olid Paljassaarel teist aastat ja võrreldes esimese suvega oli intsidente vähem.«Olid mõned karjaaia lõhkumise juhtumid, kuid need said kiiresti lahendatud. Loomad ise teavad väga hästi oma territooriumi ja välja ei kipu. Karjainstinkt ei lase neid põhikarjast eemale liikuda ning võõra inimese lähenemine lähemale kui viis meetrit on loomale ohusignaaliks mis käivitab juba põgenemise,» selgitas Piret Bärg.

Veised tunnevad end Paljassaarel hästi, samas aitavad nad säilitada Paljassaarel looduslikku tasakaalu. Vähenõudlikud loomad söövad puhtaks kaldariba ja puhastavad ka metsaaluse võsast ja kõrgest heinast. Taastatud rannaniit parandab nii seal pesitsevate lindude kui ka üle-euroopaliselt ohustatud kahepaikse, rabakonna, elutingimusi.

Tagasi üles