Anna suurprojektile hoogu: mitmesajale kassile peavarju pakkuv MTÜ alustab kassimaja ehitusega

Siin pildil on vaid käputäis kassidest, kes seitsmes toas maid jagama peavad. Foto: MTÜ PESALEIDJA

Pesaleidja on Eesti suurim vabatahtlike juhitav kodutute loomade varjupaik. Pesaleidja abistab kodutuid ja väärkoheldud loomi, pakkudes neile ajutist peavarju, tuge ja hoolt Pesaleidja varjupaigas või hoiukodudes ning leiab neile oma kodu.

Püsivalt kuulub Pesaleidja hoolealuste hulka kassitoas ja hoiukodudes üle 500 õnnetu hinge, kelle eest kannavad hoolt vabatahtlikud, ning aastas leitakse uus kodu 600 loomale. Pesaleidja alustab päris enda varjupaigamaja ehitusega Tallinnas, et üüriruumidest välja kolida. Oma maja võimaldaks igal aastal praeguste ressursside juures 600 looma asemel päästa 1200 looma. 

«Eestis on tänavatel tuhandeid kodutuid kasse. Pesaleidja olemasolevatesse ruumidesse ning teiste MTÜde varjupaikadesse mahub aga oluliselt vähem. Peame ka arvestama, et uute kodude leidmine arglikele loomadele on pikk protsess, sest nad vajavad kuudepikkust aega harjumiseks ja me soovime neile sel perioodil head elamistingimused võimaldada,» kirjeldab Pesaleidja vabatahtlik Katrin Paala-Vainola kodutute kasside olukorda Eestis.

Pesaleidja MTÜ on juba seitse aastat üürinud oma praegusi varjupaigaruume Mustamäel pisikeses kontorihoones teisel korrusel. «Oleme aastatega pidevalt laienenud ning kokku üürime praeguseks seitset erinevat ruumi. Meie praegune varjupaik mahutab umbes 100 kassi, kuid oleme sisse võtnud üle 200 abivajava kiisu, sest meile saadetakse iga päev väga palju teateid hädas olevatest loomadest ja kellelgi meist ei ole südant abivajavajajaid tänavale jätta, seega vajame hädasti ruumi juurde,» nentis Paala-Vainola. «Kahjuks on maja täis ja meil ei ole vajaminevaid ruume enam kontorihoonest võimalik juurde rentida, sest ruumid on välja üüritud.»

Suureks igapäevamureks on tegevusega kaasnev paratamatu liivakastihais, mis eriti kuumadel päevadel ja siis, kui kasse on rohkem, naabreid häirib. Ruumidesse on küll paigaldatud ventilatsioon ja tubade koristusega alustatakse iga päev kell 8 hommikul, aga päris lõhnatute kontoritega ei ole võimalik konkureerida. «Seega peame arvestama, et kuna tegu on siiski üürilepinguga, on omanikul õigus see üles öelda ning peaksime siis väga väikse etteteatamisajaga oma 200 kassiga uue pinna leidma. See pole lihtne ülesanne, sest olemasolevad ruumid olid seitse aastat tagasi Tallinnas ainsad, kus meil lubati varjupaik avada,» ütles Paala-Vainola. 

Pesaleidja varjupaik asutati, et aidata kodutuid loomi, pakkudes neile ajutist peavarju kuni oma päriskodu leidmiseni. Pesaleidja ei hukka ühtegi tervet või ravitavat looma, mistõttu vajatakse võimalikult suuri ruume. Praeguseks on välja valitud krunt Tallinna piiril ning nüüd loodetakse annetajate abile, et Pesaleidja MTÜle krundi ostmiseks vajalik raha kokku saada, sest krundi ostmist pank ei finantseeri. Praeguseks on Pesaleidja ise koguda jõudnud 50 000 eurot ning vajab abi, et puuduolev 200 000 eurot koguda.

«Kuigi praegu vajame oma toetajatelt krundi ostmiseks üle mõistuse suurt summat, maksaksime kümne aastaga sama summa üürileandjale, kui me maja ei ehitaks. Samas kümne aasta pärast pole meil enam ei laenu ega üüri, vaid päris oma varjupaiga maja,» sõnas Paala-Vainola.

Kõik, kes soovivad osaleda Eesti suurima heategevusliku varjupaiga oma maja ehitamisel, saavad endale sobiva summa kanda Pesaleidja MTÜ varjupaigamaja annetuste jaoks avatud kontole EE482200221070626536 Swedbankis. 

• Kõigi annetajate nimed, kes toetavad maja ehitust vähemalt 100 euroga, jäädvustatakse maja vundamenti.
• Kõigi annetajate nimed, kes toetavad maja ehitust vähemalt 1 000 euroga, saavad koha meie maja seinal toetajatetahvlil.
• Kõige suuremate annetajate järgi nimetab Pesaleidja varjupaigas olevad vabapidamistoad. Suurim toetaja võib olla nii eraisik kui ka ettevõte. 

Pesaleidja MTÜ on tulumaksuvabastuse saajate nimekirjas. Eraisikud saavad annetustelt tulumaksu tagasi ning äriühingud saavad seadusest tulenevatel tingimustel annetada tulumaksuvabalt.