Veronika Padar meenutab Polaariumi sünnilugu: kui ta kord aastate eest seisis vana jääkarupuuri juures ja jälgis noort jääkarutüdrukut, kes oma kurbade silmadega talle otsa vaatas, sai ta äkki aru jääkaru sõnumist. «Ta nagu ütles mulle, et sooviks elada uues kodus. Sellel momendil käivitus minus ürgne ja kiskjalik jõud – nüüd võin öelda, et tiigri jõud –, mis viis mind edasi. See kurva pilguga edasi antud sõnum käivitas mind ja palju häid inimesi minu ümber ning tänu sellele see uus Polaarium valmis saigi.»
Veronika põhjendab, miks ta pärast jääkarude uue kodu valmimist keskendus koos Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga, mille juhatusse ta kuulub, just tiigri elutingimuste parandamisele: «Tiiger on äge ja müstiline loom. Igaühes meist on killuke sellist võimu, iha, suursugusust, kiirust ja täpsust. Selline uhke ja ilus loom, kui ta on juba kord loomaaias meie kõigi rõõmuks, peaks elama uhkes kodus. Väga kurb on teda vaadata, kui ta elab kitsikuses.»
Tiiger Pootsman on praegu Tšehhi loomaaias ning sai hiljuti kaaslanna Tanyaga kolme kutsika isaks. Ta valiti selleks rolliks tiigrite genofondi jälgiva ülemaailmse võrgustiku poolt põhjusel, et tema geenid on väga väärtuslikud. Tallinna loomaaial ei olnud talle pakkuda pereelu tingimusi, tal oli vanas tiigripuuris üksigi kitsas.
«Loomulikult me soovime oma tiigrit siia loomaaeda tagasi, et ka meie näeksime teda kord koos poegadega ja saaksime kaasa rõõmustada. Kui me suudaks selle ideega liita järjest rohkem inimesi, saaksime projekti üsna kiiresti valmis,» usub Veronika. «See ongi eesmärk, tuua inimestes esile see ürgne tiigri jõud ja panna neid mõtlema, et tiiger vajab meie abi.»