Huvitav teada: kas koerad saavad aru, et nad on pahandust teinud?

Foto: Annebel Van den Heuvel / PantherMedia / Annebel Van den Heuvel / Scanpix

Vaatamata omanike õpetustele ei suuda paljud koerad mujale vaadata, kui neil tekib võimalus näiteks paberirulli järada või patja tuuseldada. Kas nad aga saavad aru, et teevad midagi, mida ei tohiks?

Üldjuhul kaasneb selliste tegudega ka süüdlaslik ilme ning koer justkui loodab, et teda ei karistata. See võibki jätta mulje, et neljajalgne teab suurepäraselt, et sai pahandusega hakkama ja tunneb end nüüd halvasti. Tekib aga küsimus, kas koerad siiski on süütundeks võimelised või omastavad inimesed neile omi emotsioone? 

Koeri uurivad teadlased on üksmeelel, et inimese parim sõber on võimeline emotsioone tundma. Koera ajus toimuvad keemilised reaktsioonid on meie omadega sarnased — kui nad on rõõmsad, vabaneb õnnehormoon oksütotsiin, nagu meilgi. Küll aga on leitud, et koera aju on pigem võrdne lapse omaga, mistõttu on nende emotsioonid vähem komplekssed kui täiskasvanud inimestel. 

Emotsioonid võib jagada primaaseteks ja sekundaarseteks. Esimesed neist on lihtsamad, nagu rõõm ja hirm. Teised aga, nagu süütunne, uhkus ja kadedus, komplekssemad ning seni pole suudetud leida piisavalt tõendeid, et koerte ajud nende tundmiseks võimelised on. Seetõttu on alust arvata, et süüdlasliku ilmega koer reageerib pigem sinu käitumisele, kui teadmisele, et ta tegi pahandust. 

2009. aastal väljaandes Behavioral Processes avaldatud uuringus väitis New Yorgi Barnardi kolledži kognitiivteadlane Alexandra Horowitz, et süüdlaslik ilme on koerte jaoks õpitav. Uuringu tarbeks läbi viidud katsest selgus, et salaja maiuseid nosinud koerad manasid kurvad silmad ette vaid siis, kui omanik teole reageeris. Horowitzi hinnangul said neljajalgsed tõenäoliselt aru, et nende käitumine valmistas karjajuhile pahameelt ja süüdlaslik ilme on nende viis näidata alandlikkust.

See strateegia on arvatavasti kaasa tulnud esiisadelt — hundikarjades karistatakse halvasti käitunud liikmeid nende eiramisega. Kuna koer on aga sotsiaalne loom, ei tahaks ta mitte mingil juhul ignoreeritava õnnetu rolli sattuda.

Et koerad oma mõtteid ja tundeid meile selgelt ja arusaadavalt edastada ei saa, ei ole meil võimalik teada, mida nad tegelikult mõistavad ja mida mitte. Selge on aga see, et nad on piisavalt arukad, et vale teo korral omanikele pugeda ja seeläbi loodetavasti negatiivsetest tagajärgedest pääseda.