:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2019/09/05/12532708t1h1afa.jpg)
Septembrikuus saab Tallinna loomaaias igal laupäeva keskpäeval jälgida karakali ja euroopa naaritsa toitmist.
Septembris saab Tallinna loomaaias jälgida karakali ja euroopa naaritsa kommenteeritud toitmisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomade tegevusi saadavad loomaaednike kommentaarid lisaks eesti keelele ka inglise või vene keeles. Kommenteeritud tegevustega alustatakse juba sel laupäeval, 7. septembril.
Kommenteeritud tegevuste kava igal septembrikuu laupäeval:
- Kell 12 karakal
- Kell 13 euroopa naarits
Üritusel osalemine on loomaaia piletiga. Piletikassad on sügishooajal avatud kella 9-17ni. Loomaaed on jalutamiseks avatud kella 19ni.
Karakal, keda kutsutakse ka kõrbeilveseks, on lähemas suguluses kuldkassi ja servaliga, mitte ilvesega. Ta eelistab elada kuivemas metsas või savannis ja võib kaua joomata olla: veevajaduse rahuldab ta saakloomade kehavedelike abil. Ülihea hüppevõimega: seisvast asendist võib linde jahtides hüpata kuni 3 m kõrgusele. Nagu gepardeid nii on ka karakale treenitud jahti pidama India ülikute meeleheaks.
Euroopa naarits on üks ohustatuim kiskja Euroopas – endisest levilast on säilinud vähem kui 5 protsenti. 20 saj. esimesel poolel oli naarits Eestis tavaline liik. Elupaikade kadumine ja liigne küttimine tõi kaasa arvukuse languse. Lõpliku hävingu põhjustajaks peetakse aga konkurentsi karusloomafarmidest loodu-sesse pääsenud mingiga. Eesti looduses kohati naaritsat viimati 1996. a. Liigi säilitamiseks ja loodusliku asurkonna taastamiseks on loodud naaritsapopulatsioon Tallinna Loomaaias. 2000. a. alustati naaritsa asustamist Hiiumaale. Sellest võib saada ainus koht maailmas, kus liik säilib looduslikes tingimustes.