Mida teha, kui lemmikul on jooksuaeg?

Foto: Pexels

Iga loomaomanik teab, kui tülikas ja stressirohke on jooksuaeg. Tegelikult on saada mitmeid nutikaid vahendeid, mis aitavad närvesööva perioodi veidigi rahulikumalt üle elada.

Jooksuajaks nimetatakse koerte ja kasside innatsükli perioode, mil loom valmistub tiinestuma. See koosneb kahest faasist: innaeelne periood, mil organism valmistub munarakke vabastama, ja ind, mil emasloom on valmis paarituma. Isased on paaritumiseks valmis kogu aeg ning kui läheduses viibib indlev emasloom, siis lähevad nad temani jõudmiseks kasvõi läbi «seina».  

Jooksuajal võib sugutung looma viia eluohtlikesse olukordadesse: lemmikud võivad sattuda autoõnnetustesse, kaklustesse, saada teistelt loomadel pureda või tuua koju nakkuseid, mis tekitavad omanikule üüratuid raviarveid.

Just seetõttu tulebki nii koeri kui ka kasse jooksuajal hoolega valvata. Kassi peaks hoidma toas, ehkki tuleb arvestada, et steriliseerimata või kastreerimata toakassid võivad jooksuajal kodu märgistada vänge lõhnaga uriiniga ning koleda häälega kiunuda. Kindlasti ei tasu koera lasta omapäi õue hulkuma ning jalutamiseks tuleb alati kasutada rihma või veelgi turvalisemaid trakse.

Jooksuaja abivahendid:

• Jooksuajapüksid: praktilised ning koerale mugavad ja kehakujuga kohanduvad jooksuajapüksid, mis kaitsevad pindu ning tekstiile eritiste tagajärjel tekkivate plekkide eest. Pükstele saab lisaks osta spetsiaalseid padjakesi. Erinevalt koertest ei ole kassidel jooksuajal nõreeritust.

• Traksid: jooksuajal ei tohiks loomaga kindlasti ilma rihmata jalutada või teda omapäi õue lasta, samas vajab loom just sel perioodil eriti palju liikumist, et oma energiat maandada. Turvaline ja kindel valik on erinevad jalutamiseks ja jooksmiseks mõeldud traksid.   

• Päevahoid: kui kodus elab isane ja emane loom, siis jooksuajas emast hotelli tuua ei tohi, kuid isast saab hoidu jätta küll. Päevahoid sisaldab lemmikloomale hotellikohta kell 10-21. Selle aja jooksul hoolitsevad kogenud töötajad teie neljajalgse pereliikme eest ning õhtul saate koju viia rõõmsameelse ja rahuloleva lemmiku.

Kui närvid jooksuajal ikkagi vastu ei pea ja aretusplaane pole, siis on kolm võimalust: steriliseerimine/kastreerimine, jooksuaja edasilükkamine tableti või süsti abil. Ühe või teise variandi plusside ja miinuste kohta saab infot loomakliinikutest.

«Kui tegu pole näituse- või aretusloomaga, siis üldiselt soovitame lemmikud steriliseerida/kastreerida,» selgitab PetCity loomakliiniku veterinaar Kertu Kivirand. See, mis vanuses protseduur teha ning kas kastreerida kirurgiliselt või keemiliselt, sõltub tema sõnul juba konkreetsest loomast ning otsus tuleb loomaarstiga läbi arutada. Kivirand räägib, et erandkorras, kui muud võimalust ei ole, saab jooksuaega hormoontablettide või süstiga ajutiselt edasi lükata/katkestada, kuid ohtlike kõrvaltoimete tõttu ta selliseid vahendeid ei soovita. 

Selleks, et end kaitsta looma haigestumise, kadumise või muu ootamatu õnnetusjuhtumi eest, tasub sõlmida lemmikloomakindlustus. Lemmikloomakindlustuse saab teha nii Eestis elavatele puhtatõulistele kui ka tõupaberiteta lemmikloomadele, kes on vähemalt neli kuud vanad. Kindlustada ei saa üle kaheksa-aastaseid loomi.

Uurige lähemalt: www.petcity.ee