Terava ninaga politseikoer Vedur leidis metsa eksinud naise

Politseikoer Vedur leidis metsa eksinud naise Foto: PPA

Eile õhtul käivitas politsei Kastre vallas Järvselja metsas otsingu leidmaks päeval metsa läinud ja seal sihi kaotanud 53-aastast naist. Otsingud lõppesid ööhämaruses positiivse noodiga, kui politseikoer Vedur metsa servast kadunud naise jälje üles võttis ning sedamööda temani liikus.

Pühapäeva õhtul kella 21.20 paiku teatati politseile, et Kastre vallas Järvselja metsa läinud 53-aastane naine kaotas hämardunud metsas sihi ning ei pääse sealt enam välja. Paraku oli eksinud naise telefoniaku otsakorral ning ta jõudis politseinikele öelda vaid seda, kust ta metsa sisenes ning milliseid märke looduses enda ümber nägi. Siis sai naise telefoniaku tühjaks ning politseil puudus selge teadmine, kus naine täpselt on, milline on tema tervislik seisund ning kaua ta metsas viibinud on.

Tartu patrulltalituse juht Alvar Pähkel rääkis, et hättasattunu teatele reageerisid eile õhtul nii tavapatrull, kiirreageerijad kui ka koerajuht politseikoer Veduriga. «Järvseljale jõudnud otsingumeeskond selgitas koostöös kohalikega esmalt välja koha, kust naine metsa läks. Lisaks oli teada seegi, et naine märkas maastikul liikudes märke, millest jõudis ka telefonitsi veel enne kõne katkemist politseile teada anda. Õnneks olid need märgid tuttavad ka kohalikule metsnikule, kes otsingumeeskonnale naise võimaliku asukoha ja metsasihi kätte näitas,» kirjeldas patrulltalituse juht.

«Politseikoer Vedur võttis sealt samast metsaservast eksinud naise jälje üles ning liikus sedamööda järjest sügavamale metsa. Vaid pooltund hiljem lõpetati otsingud positiivse noodiga, sest Vedur leidis metsa eksinud naise üles. Eksinud naisega oli kõik hästi, ta oli terve ning südamest tänulik kogu otsingumeeskonnale aga eriliselt just terava ninaga Vedurile ja tema juhile,» rääkis Pähkel. Naine juhatati ööpimeduses metsast välja ning aidati koduteele.

Patrulltalituse juht tõdes, et selle otsingu puhul olid teenistuskoer Veduri kõrval politseinikele suureks abiks ka kohalikud inimesed, kes metskonda läbi ja lõhki tundsid ning kriitilises olukorras otsijatele oma teadmistega appi tulid. «Alati ei pruugi aga metsaservas leiduda sedavõrd teadlikke kohalikke, kes kohe nõu ja jõuga appi ruttavad. Neil puhkudel on nii hädasolijale kui ka otsingumeeskonnale parimaks õlekõrreks täisakuga mobiiltelefon ja aegsasti hädaabinumbrile tehtud telefonikõne,» rõhutas ta.