Kiisupoja tervise ABC

Copy
Foto: pexels.com

Kui võtate koju kiisupoja, siis tuleb temaga juba esimestel nädalatel külastada loomaarsti ning teha vajalikud vaktsiinid. Mida peab värske kassiomanik uue sõbra tervise kohta teadma?

Millal peab kassipojaga minema loomaarsti juurde ning mida tervisekontrolli käigus tehakse?

Üldjuhul võib kassipoja esimene tervisekontroll toimuda loomakliinikus esimese vaktsineerimisega samal visiidil. Tervisliku ülevaatuse teeb loomaarst alati ka siis, kui tullakse vaid vaktsiini tegema. Kui kiisul on tervisemure või omanikul küsimusi, peab vastuvõtule pöörduma varem. Kui konkreetset probleemi ei ole, siis vaatab arst kassipoja ninaotsast sabaotsani üle (kuulab südame- ja hingamishelisid; vaatab üle karvastiku, hambad, nina ja silmad ning limaskestad; palpeerib lümfisõlmi, kõhtu).

Millal peab tegema esimesed vaktsiinid ning milliseid kaitsepookimisi täpselt tehakse?

Kassipoja esimene vaktsineerimine tehakse tavaliselt 8-nädalaselt ja teine 12-nädalaselt. Järgmine vaktsineerimine tehakse aasta pärast ja edaspidi sõltub intervall kiisu eluviisist (kas käib õues, näitustel, puutub kokku võõraste loomadega jne). Esmasel vaktsineerimisel saab kassipoeg kompleksvaktsiini, mis pakub kaitset kasside panleukopeenia ehk kassikatku tekitaja, kasside herpesviiruse ehk rinotrahheiidi tekitaja ja kasside kalitsiviiruse eest. Teisel vaktsineerimisel korratakse kompleksvaktsiini ning lisatakse marutaudi vaktsiin.  

Millal tuleb anda ussirohtu?

Väike kassipoeg peab ussirohtu saama tihedamini. Kuni 6-kuuseks saamiseni soovitame ussikuuri teha kord kuus ning edaspidi vähemalt iga 3 kuu tagant. Kui kass püüab õues närilisi, linde ja kodus on väikseid lapsi, siis võib siseparasiiditõrjet teha tihedamini. Samuti peab ussirohtu andma alati 7-14 päeva enne vaktsineerimist. Kassipojale võib anda pastat, kui tableti annustamine on keeruline, aga suuremale kassile peaks andma tabletti. Kui tableti andmine mitte kuidagi välja ei tule, on võimalik loomaarstilt ussirohi ka turjatilgana saada. Tegu on retseptiravimiga, mille kasutamiseks peab kindlasti loomaarstiga konsulteerima. Ussirohtu peab kass saama vastavalt kehakaalule, seega peab oma lemmikut aeg-ajalt kaaluma. Kui ravimit antakse kas või natuke vähem kui peaks, ei ole sellest kasu.

Millal tasub teha kastreerimine/steriliseerimine?

Enamasti tehakse kastreerimist (isastele) ja steriliseerimist (emastele) alates 6. elukuust, vajadusel varem. Ülemist vanusepiiri ei ole, kuid vanematel loomadel võivad enne anesteesiat olla vajalikud lisauuringud. Nii kastreerimine kui steriliseerimine on anesteesias teostatavad protseduurid, millega kaasneb alati risk (kassidel anesteesiarisk umbes 0.24%). Tegu on siiski rutiinsete lõikustega ning muidu terve looma puhul loetakse riski minimaalseks.

Enne operatsiooni peab kass olema vähemalt 6 tundi söömata. Protseduur tehakse hommikul, et vajadusel oleks piisavalt aega looma pärast operatsiooni jälgida. Magavat looma koju ei anta, kass on kliinikus seni kuni arst veendub, et temaga on kõik hästi, seega jääb loom kliinikusse enamasti mõneks tunniks.

Kodus tuleb samal päeval looma jälgida, kuna ta on narkoosist uimane. Emane kass saab vähemalt nädalaks kaela krae või selga vesti, isane kass võib mõnikord kraed vajada. Koduseks raviks antakse loomale kaasa suukaudseid valuvaigisteid. Tavapärane enesetunne taastub kiisudel enamasti ühe-kahe päevaga. Pärast lõikust võib loomade isu suureneda ja ainevahetus aeglustuda, seega suureneb risk ülekaalu tekkeks. Järk-järgult võiks minna üle steriliseeritud/kastreeritud täiskasvanud kassi toidule ja hoida looma kehakonditsioonil silma peal.  

Uurige lähemalt: www.petcity.ee

Copy
Tagasi üles