:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2019/08/19/12478313t1hf0b5.jpg)
Sellel suvel on Eesti Loomakaitse Selts (ELS) puutunud kokku mitmete juhtumitega, kus loomaomanikud soovivad lemmikust loobuda. Hülgamiste arv suureneb veelgi, kui inimesed pöörduvad oma suvekodudest tagasi linna.
Iga-aastane meeldetuletus: lemmikloom ei ole meelelahutus üheks suveks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seetõttu tuletab ELS meelde, et lemmiklooma võtuga kaasneb vastutus looma heaolu ees ja kutsub inimesi üles märkama hüljatud lemmiklooma.
Inimestel on loomast loobumiseks erinevad põhjused. Mõned neist on ettenägematud ja lemmiku ära andmisest paremat lahendust pole, kuid tavalised on juhtumid, kus loomaomanikud ei saa oma lemmikloomaga enam hakkama või toimuvad elumuutused, kuhu looma kahjuks ei osata või ei taheta ära mahutada. Loomakaitsjad puutuvad palju kokku ka juhtumitega, kus loom jäetakse üksi elama suvilasse või lahkunud sugulase koju. Arvatakse, et neljajalgsel ei ole vaja muud kui varjualust ja paar korda nädalas süüa.
«Kahjuks leidub endiselt palju inimesi, kes võtavad looma pigem emotsiooni ajendil kui läbimõeldud otsuse järel. See tähendab, et ei mõelda, kas on aega loomaga tegeleda, teda koolitada ja sotsialiseerida, kas jätkub vahendeid pakkuda loomale kvaliteetset toitu ja vajalikku arstiabi. Samuti kas ollakse valmis elumuutuste korral arvestama ka oma loomaga,» nentis ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro. «Seda kõike läbi mõtlemata juhtubki, et esimeste takistuste tekkimisel antakse lemmik ära või lausa hüljatakse. Harvad ei ole ka juhtumid, kus loom jäetakse üksi aianurka, ilma hoolest ja tähelepanust.»
Hüljatud ja hulkuvad loomad on endiselt suureks peavaluks kohalikele omavalitsustele ja loomadega tegelevatele mittetulundusühingutele. Üksnes Harjumaa omavalitsustel kulus eelmisel aastal hulkuvate loomadega tegelemisele kokku peaaegu 200 000 eurot. Siinkohal tasub arvestada, et omavalitsused tasuvad hulkuvate loomadega seotud kulutused ainult 14 päeva jooksul, edasise maksavad juba varjupaigad ise. Lisaks teevad kulutusi mitmed teised loomi abistavad organisatsioonid.
«Hulkuvate loomade probleemi vähendamine ei ole peadmurdev ülesanne, lahendused on olemas, vaja on vaid otsuseid ning vastutustundlikke praeguseid ja tulevasi loomaomanikke. Üheks osaks lahendusest on ka lemmikloomade kiipimise ja ühtsesse registrisse registreerimise kohustuse kehtestamine,» lisas Midro.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub üles loomavõttu läbi mõtlema ja lemmiklooma võttes olema valmis tema eest vastutama igas olukorras. Lisaks tuletab selts meelde, et lemmiklooma, sealhulgas ka kassi koht ei ole tänaval ega metsas ja palub teatada seesugusesse olukorda sattunud loomadest ELS-i infoliinile numbril 5267117, info@loomakaitse.ee või helistada kohalikku varjupaika.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.