/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/08/19/12478258t1h8988.jpg)
Laupäeval toimusid rohkem kui neljakümnes linnas üle maailma loomaõiguste marsid, millest võttis osa kümneid tuhandeid inimesi. Marssidel peeti ka kõnesid ja leinaseisakuid, et tähelepanu juhtida loomatööstuse ohvritele ja nende kannatustele.
Eesti aktivistid käisid Helsingis ja Londonis loomade nimel marssimas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
The Official Animal Rights March (Ametlik Loomaõiguste Marss) sai Londonis alguse 2016. aastal. Selle peakorraldajaks on Inglismaa loomaõiguste organisatsioon Surge ning eestkõneleja tuntud veganaktivist Earthling Ed. Kui esimesel aastal osales marsil 2500 inimest, siis tänavusel Londoni rongkäigul osales rekordiliselt 12 000 veganit ja loomaõiguslast. Marss sai alguse kuulsast Hyde Parkist ning lõppes Westminsteri parlamendihoone juures. 45 minutiks peatuti ka Trafalgar Square'il, et korraldada seal vägivallatu liiklusblokaad.
Inglismaal elav eestlasest loomaõiguslane ja aktivist Triinu osales Londoni marsil, sest on näinud lähedalt loomade väärkohtlemist ja nende vastu suunatud julmust. «Loomaõiguste marss on võimalus aktivistidel kokku tulla ning öelda selgelt ja julgelt välja, et võitleme nende loomade eest edasi. See on ühtsuse, julguse ning apaatia ja rõhumise vastase võitluse tähistamine. See on lubadus loomadele, et võitleme nende eest ühel või teisel viisil igapäevaselt edasi,» rääkis Triinu. «Võtsime marsile kaasa ruupori ja tossupommid, aga eelkõige kire võidelda ebaõigluse vastu.»
Meile lähim loomaõiguste marss toimus laupäeval aga Helsingis, kuhu oli kokku tulnud umbes 60 veganit, nende seas ka mõned Eesti aktivistid. Marss kestis poolteist tundi, selle vältel käidi maha mitu kilomeetrit ning võeti loomade kaitseks häälekalt sõna. Vaatamata küllaltki väikesele osalejate arvule jäädi marsiga rahule ning saadi ka kõrvaltvaatajate tähelepanu.
«Olime ühtsed ja visad ja andsime endast maksimumi. Trammid peatusid, kohalikud võtsid välja nutitelefonid, turistid oma peegelkaamerad. Paljud naeratasid, mõned noogutasid tunnustavalt, osad olid segaduses ja üritasid nägu krimpsutades tahvlile kirjutatud loosungitest selgust saada, osad näitasid keskmist sõrme. Kontingent nagu iga teine,» kirjeldas Helsingi marssi eesti aktivist Janiš.
Aktivist Tiiu läks Helsingi loomaõiguste marsile, et tutvuda kohalike aktivistidega ning loomade heaks midagi ära teha. «Kogemus oli parimas mõttes väga intensiivne, sest hoolimata sellest, et meid oli palju-palju vähem kui näiteks Londonis, olid inimesed väga entusiastlikud ja me laulsime kogu marsi aja erinevaid veganteemalisi loosungeid. Selle juures sai natuke soome keeltki õpitud.»
Inglismaale ja Soomele lisaks toimusid marsid ka näiteks Saksamaal, Norras, Šveitsis, Poolas, Kanadas ja mitmetes USA linnades, aga ka Mehhikos, Jaapanis ja Nepalis. Eestis pole loomaõiguste marssi seni veel korraldatud.