Hoiatus!

Artikkel on sobilik üksnes üle 18-aastastele lugejatele.

Ma olen vähemalt 18-aastane Ma ei ole veel 18-aastane

Võikad kaadrid: Eesti kanafarmis tapeti kanu püssilasuga
Kanafarmi esindaja: õhkpüssi kasutamiseks on meil kindlad reeglid

Kanafarm. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Siphiwe Sibeko / Reuters/Scanpix

Kana kõnnib rahulolevalt pikas koridoris puuride vahel. Lõpuks ometi on ta saanud välja imepisikesest raudpuurist, kus on pidanud veetma mune tootes terve elu. Paha aimamata nokib ta vahekäigus kruusaterakesi, kuni kostub õhku läbilõikav pauk... Kana keha läbib valusööst, sest teda on tabanud õhupüssikuul... Kõik see kõlab kui väga halvas videomängus, mitte 21. sajandil Eesti suurima munatootja farmis. Nii kirjeldab olukorda ühes Eesti kanafarmis Eesti Loomakaitse Liit.

«Meieni jõudsid õõvastavad pildid ja videod paar nädalat tagasi,» kirjutab Eesti Loomakaitse Liit.

Järgneb loomakaitse liidu kirjeldus väidetavalt toimunust:

Videol on selgelt näha, kuidas DAVA Foods Estonia ASile kuuluvas Kulli farmis Lool toimub lindude tapmine eriti võikal ja piinaval viisil. Tegime kiirelt kaebuse ka Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) selle asja kontrollimiseks ning juba samal päeval külastasid inspektorid Kulli farmi ning tuvastasid rikkumise. Peale VTA käiku saime vihjeid, et farmis töötanud ja need videod ja pildid teinud noor naine oli vallandatud päevapealt usalduse kaotamise tõttu. Nimelt olevat ta rikkunud eeskirjades sätestatud reeglit olla konfidentsiaalne.

Tundub enam kui absurdne, et tänapäeval julgeb üks suur ettevõte endale lubada nõuda konfidentsiaalsust jämeda seaduse rikkumise korral ja selle tõttu inimese vallandada. Meid hämmastas ka töödejuhataja ähvardav toon kirjades ning töötaja hirmutamistaktika. Vaidlus tööandjaga hiljem jätkus ja ilmselt jätkub edaspidigi. Meil õnnestus noore naisega rääkida, kuidas olid asjad tema vaatenurgast. 

Töövahendiks õhupüss ja mustad prügikotid

Loomakaitse liidule lugu rääkinud inimene otsinud oma sõnul tööd. Ta leidis, et Kulli farmis pakutakse päris head tunnitasu ning oli nõus sinna tööle minema. Kohe esimesel tööpäeval oli tal vestlus ja kohtumine farmi töödejuhataja Andres Undiga. Naine märkas mehe kabinetis õhupüssi. Ei läinud kaua, kui mees uuriski, et kas naine on varem relva käsitsenud ja lasta oskab. Ebalevalt vastas naine, et kunagi on ta tõesti ehk mingeid sõjamänge mänginud. Sellest teadmisest töödejuhatajale piisas ja pärast paberimajanduse allakirjutamist näitas ta naisele, mida too peab tegema, vahendab loomakaitse liit naise sõnu.

Edasi rääkis naine liidule, et ta läks koos töödejuhatajaga Kulli farmi ühte kanalasse, kus enamus puure olid tühjad, sest farmis oli levinud viirus. Ühte hoonesse mahtuvat ca 55 000 kana ja kui tekib nt salmonelloosipuhang, siis tuleb hukata kogu kanala linnud. Kanala tühjendamise käigus pääseb mingi hulk kanu siiski vabadusse ja nende tapmiseks kasutatakse julma ja piinavat meetodit.

Naise sõnul näitas Unt talle kanalas ette, kuidas tuleb lasta. Käskis sihtida pähe, kuid ise ta paraku alati nii kindla käega polnud ning mõnigi kana jäi maha piinlema, kuul keres. Seda, miks nii tuleb kanu tappa, selgitas mees sellega, et muidu ei saavat neid kätte. 

Noorele naisele tundus taoline tööülesanne imelik, kuid ta oli äsja naasnud Austraaliast, kus töötas loomafarmis ning oli kokku puutunud ka loomade surmaga. Ta ei tulnud oma sõnul selle pealegi, et tööandja võiks käskida tal teha midagi seadusevastast. Samas ei tundunud talle asi siiski õige – seepärast tegi ta ka videod ning näitas tuttavale, et nõu küsida.

Naine rääkis loomakaitse liidule, et peale näitlikku kanade tapmist jäi ta paariks tunniks tööandja käsku täitma ning tappis ta 5-6 kana. Rohkemaks polnud ta suuteline. Laibad pidi ta oma sõnul korjama musta prügikotti ja viskama konteinerisse. Seda ta enam ei suutnud ning ütles sama ka töödejuhatajale. 

Liit lisab omalt poolt, et kanade korjuste korjamine mustadesse prügikottidesse ja konteinerisse viskamine pole kindlasti lubatud loomade utiliseerimise viis. Kõik surnud loomad ja linnud tuleb viia Väike-Maarjasse, kus need käideldakse nõuetekohaselt. 

Kui aga on tegemist viirusega, nagu selles kanalas kevadel avastati, siis ei ole Eestis võimalik neid linde hukata ega utiliseerida, sest puuduvad nõutud tingimused. Selleks viiakse linnud tavaliselt Poola või mujale, kus tingimused olemas, selgitab loomakaitse liit.

Kuul pähe polnud veel kõik

Allika sõnul oli farmis kanade hukkamiseks veelgi piinavaid meetodeid. Näiteks kirjeldas naine liidule, et kanal võeti peast kinni ja keerutati teda pea kohal õhus, kuni lind suri. Neid meetodeid ta ei filminud.

VTA kinnitab omalt poolt, et võtab selliseid juhtumeid väga tõsiselt. Loomade heaolu ja tervise osakonnajuhataja Harles Kaubi sõnul on piinaval viisil lindude tapmine igas mõttes seadusevastane ning pole ühestki aspektist õigustatud.

Eestimaa Loomakaitse Liit ei poolda puurikanade pidamist ja palub sellist suhtumist ja tegevust mitte toetada ning puurikanade mune mitte osta.

«Elame humaanses ühiskonnas ja meil on seadused. Inimesed, kes ei hooli loomadest ja lindudest, ei peaks nendega ka töötama. On taunitav, et linde käsitletakse kui vahendeid munade tootmiseks ning nende heaolu on ainult tühipaljas sõnakõlks peenel kodulehel. Mõistame üheselt hukka DAVA Foods Estonia ASile kuuluvas farmis lindude piinaval viisil tapmise,» lõpetab loomakaitse liit oma kirjelduse.

KOMMENTEERIB DAVA Foods Estonia juhatuse liige Vladimir Sapožnin:

«Meie meeskonnal on kahju, et munatootmisest on läinud liikvele info, mis tervikust vale pildi annab. 

Toiduainetööstuses on kindlad reeglid, et tagada inimestele toidu turvalisus. Vastavalt veterinaarameti reeglitele toimub kanade hukkamine tservikaaldislokatsioonina, mida peetakse kõige humaansemaks viisiks. Tehakse seda nö üksikute kanade puhul, kui nendega on midagi juhtunud. See on nõnda ka teistes riikides. Eestis saadetakse hukatud linnud vastavalt veterinaarameti reeglitele konteineris Väike-Maarjasse, kus on loomsete jäätmete käitlemise tehas.

Kui farmis on mõni haigus või farmi linnud on jäänud vanaks, siis saadetakse linnud elusana Poola. Bio-turvalisuse tagamiseks kasutatakse vahel ka õhkpüssi, seda eelkõige juhtudel, kui mõni lind, näiteks tuvi jne väljaspoolt farmi sisse lendab. Sama bio-turvalisuse oht on siis, kui mõni lind farmist välja lendab. See tähendab ohtu kogu farmile ning võimaliku nakatumise riski teistele farmi lindudele. Õhkpüssi kasutamise reeglistik on meil kirjas tööjuhendis ja sisekorra eeskirjas. Miks selles farmis proovipäeval olnud töötaja nõnda talitas, on olemasoleva info põhjal raske öelda, kuid me tegeleme sellega.»

Nähtamatud Loomad: püssiga kanade tapmine on vastuvõetamatu

Naise kirjeldatud juhtumi mõistab hukka ka kanade heaoluga tegelev organisatsioon Nähtamatud Loomad. Ühingu presidendi Kristina Meringu sõnul on tegu ebaseadusliku ja eelkõige väga julma loomade väärkohtlemisega, mis vajab selget hukkamõistu riigiametite poolt.

Kuna Eesti suurimas puurikanalas avastati kevadel inimtervisele ohtlik salmonellabakter, otsustati osa farmi kanadest gaasitades hukata. Kokku on farmis kuni 330 000 kana, haiguspuhangu tõttu hukati neist 55 000. Kuna osad linnud pääsesid puuride vahele liikuma, otsustati humaanse kinnipüüdmise asemel kasutada töödejuhi korraldusel õhupüssist tulistamist.

«Selline käitumine loomade suhtes on vastuvõetamatu. Lisaks sellele, et puurisüsteemides ei saa kanad väärikalt elada, näitavad kaadrid, et neilt võeti ka ära võimalus väärikale ja piinavabale surmale,» sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, lisades, et Eesti Loomakaitse Liidu avalikustatud videod juhivad tähelepanu puurikanalate ebaeetilisusele laiemalt.

Veterinaaride läbiviidud uuringud on näidanud, et kanade puurispidamissüsteemis on suurem tõenäosus salmonella levikuks võrreldes puurivaba süsteemiga. Kuna kanu on puurisüsteemis kümneid tuhandeid väga kitsal alal puurides koos, suureneb ka haigustekitajate leviku tõenäosus. Ühes puuris on koos keskmiselt 60 kana ja ühe kana kohta on ca A4 suurune ruum. Sellest lähtuvalt on inimtervise huvides mõistlikum eelistada puurivabu mune.

Ruumikitsikuse tõttu tekivad puurikanadel psühholoogilised probleemid ning nad hakkavad üksteist ruumipuuduse tõttu nokkima. See tekitab nende õrnadele kehadele vigastusi. Samuti hõõruvad kanad kitsastes tingimustes elades vastu üksteist ning traatpuuri võret, mille tagajärjel nad võivad kaotada osa sulestikust.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tegeleb farmiloomade kaitse ja heaolu parandamisega Eestis. Kaheaastase tegutsemisaja jooksul on organisatsioon suutnud veenda 40% Eesti jaesektorist loobuma puurikanade munadest aastaks 2025. 

Populaarne

Tagasi üles