Eestlased on karusloomafarmide vastu, keskkonnaamet laseb tegevuslube pikendada

Karjaküla karusnahafarm Foto: Eero Vabamaegi / Scanpix

Eesti loomakaitseorganisatsioonid on aastaid võidelnud karusloomafarmide sulgemise eest, kuid seni pole nende püüdlused vilja kandnud. Uue kaikana ettevõtmise kodarates on keskkonnaameti nõusolek farmide tegevuslubasid pikendada, mille loomasõbrad vaidlustada kavatsevad. 

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht Annika Lepp nentis, et keskkonnaameti otsus ei tulnud välguna selgest taevast, sest eelmiste tegevuslubade juunikuine aegumine oli juba varasemalt teada. Küll aga ei suuda loomade eest seisjad mõista, miks lubatakse farmidel karusloomi juurde tuua — Karjaküla karusloomafarmis on praegu küll ainult 500 minki, kuid uus tegevusluba on vanaga võrreldes maksimaalset lubatud isendite numbrit vähendanud vaid 2800 võrra, 26 000 loomani. 

«Arusaamatuks jääb see, et minkide pidamise load, sh luba laieneda antakse olukorras, kus on teada, et farmidel ei lähe majanduslikus mõttes hästi ja et minkide pidamine Eestis on väga problemaatiline, rääkimata sellest, et karusloomafarmid on ebaeetilised asutused, kus ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik loomade heaolu tagada,» sõnas Lepp. «Samuti on avalik arvamus tugevalt karusloomafarmide vastu ning hetkel on Loomuse jurist kirjutamas loavaidlust.»

Sotsiaalmeedias tõi Loomus tegevusloa vaidlustamiseks välja mitmeid põhjuseid, näiteks karusnaha tootmise ebavajalikkuse ja eestlaste vastuseisu — viimastel andmetel ei poolda 69 protsenti kodanikest loomade pidamist karusnaha eesmärgil. Lisaks sellele märgiti ära asjaolu, et karusloomafarmid saastavad loodust ning mitmed teised riigid on juba vastu võtnud otsuse farmid kinni panna.

Ka Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ei kiida keskkonnaameti otsust heaks ning plaan lubada jätkuvalt mingi pidamist nii suurel hulgal on nende hinnangul kahetsusväärne. Liikmete ühisavalduses tõi EKO välja, et mitmed Euroopa riigid on mingifarmid juba ära keelanud, põhjuseks on asjaolu, et mingi näol on tegemist siinset loodust ohustava invasiivse võõrliigiga, kes loodusesse sattununa häirib kohaliku loomastiku ja linnustiku tasakaalu, põhjustades ka lokaalseid liikide väljasuremisi. Ohustatud on tavaliselt just väikese arvukusega liigid, kelle elukeskkonda lisandub nõnda uus negatiivne mõjutegur, mis võib osutuda määravaks lokaalse asurkonna hävimisel. Lisaks on minkide pidamistingimused farmides kesised.

AS Balti Karusnahk hõberebaste ja naaritsate farm Karjakülas Foto: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

«Eestis on keelustamine takerdunud just olemasolevate farmide taha. AS Balti Karusnahk ja Neitla farmid, kes oma olemasoleva loa pikendamist taotlevad, pole loomade arvult kunagi jõudnud eelmise loa piirmääradeni, praegune loomade arv jääb piirmäärast väga kaugele,» seisis EKO teates. «Nagu Postimees hiljuti avaldas, on AS Balti Karusnahk mingifarmis esinenud nõuete rikkumisi ning töötajate arv on märkimisväärselt kahanenud. Need asjaolud tõstavad tõenäosust, et apsakaid juhtub ka edaspidi. Eelneva taustal jääb mõistetamatuks Keskkonnaameti nõusolek anda mõlemale taotlejale jätkuvalt luba pidada invasiivset võõrliiki farmides niivõrd suurel määral ning luua potentsiaalne olukord loomade pääsemiseks loodusesse."

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja Tarvo Roose:

«Keskkonnaametisse on saabunud taotlus mingi tehistingimustes pidamise tegevusloa saamiseks. Loa saamiseks Keskkonnaametilt peab olema täidetud rida tingimusi, mis välistavad mingi kui võõrliigi loodusesse pääsemise. Selle tingimuse on Karjaküla ja Neitla farmid täitnud ning vastavalt seadusele on Keskkonnaamet valmistanud ette eelnõud tegevuslubade andmiseks. Loa eelnõud oleme saatnud tutvumiseks Eesti Loomakaitse Seltsile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale jt asjaomastele asutustele ja organisatsioonidele. Keskkonnaamet ootab neilt arvamusi ja/või vastuväiteid kuni 25.07.2019.

Karjaküla farmi loa väljastamisele 2013. aastal eelnes samuti nõuete täitmise kontroll ja osapoolte ärakuulamine. Võrreldes selle ajaga ei ole tarastuses ja töökorralduses olukord halvenenud ning loomade väljapääsemine on peaaegu võimatu. Seega on «põgenenud loomade tagaotsimine koerte ja jahiseltsi abiga» juhuks, kui loomad taradest mingil muul põhjusel välja pääsevad nt on tegemist kellegi pahatahtliku teoga või inimliku eksitusega.

Karjaküla farmis on küll hetkel 500 põhikarja looma, kuid varasem luba võimaldas neil põhikarjana pidada kuni 28 800 minki. Uue loa taotluses soovitakse pidada põhikarjana maksimaalselt 26 000 looma ehk 2800 looma vähem kui seni. Ka verevärskenduse eesmärgil juurde toodavate loomade arv on sellest tulenevalt väiksem kui varem. Tegu on maksimaalse võimaliku põhikarja loomade arvuga, kuid reaalselt peetav loomade arv sõltub paljuski karusnahkade turu seisust.

Mingifarmide keelustamine on eelkõige poliitiline otsus ja nii nagu ka Loomus on oma eilses postituses välja toonud, saab iga inimene ehk tarbija karusloomakasvatust otseselt mõjutada.»