Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

5 põhjust, miks jätta puurikanade munad ostmata (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Paulo Whitaker / Reuters / Scanpix

Maailmas on järjest enam juttu munakanade kehvadest elutingimustest puurisüsteemides. Taani, Saksamaa ning Austria jaeketid on tänaseks läinud üle vaid puurivabade munade müügile ning sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa riikides.

Et teha tarbijana paremaid valikuid, tuleb mune ostes avada munakarp ja vaadata munadel peal olevat templit. Munakoodi esimene number tähistab lindude pidamisviisi: number 0 märgib mahemune; 1 vabalt peetavate kanade mune; 2 õrrekanade mune ning 3 puuris peetavate kanade mune. Mida madalam number, seda paremad on kanade elutingimused.

Et anda paremat aimu puurikanade elust, toob loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad välja 5 suurimat põhjust, miks eelistada puurikanade munade asemel vabapidamisel kanade mune.

Puurikanad ei saa kunagi vabalt liikuda

Puurikanade igapäevane reaalsus on veeta oma piinarikas elu kitsas traatpuuris. Loomakasvatajad lähtuvad seisukohast, et kui kana saab liikuda, kulub tema sööda peale rohkem ressurssi ning teda on sellevõrra kallim ülal pidada. Liikumine on aga üks kanade baasvajadusest.  

Puurid on kanade jaoks ebainimlikult kitsad

Puurikanalas on seadusega lubatud pidada ca 60 kana ühe m² kohta. Reaalsuses tähendab see seda, et igale kanale on lubatud laias laastus ühe A4 paberi suurune ala. Klaustrofoobiline, kas pole?

Kanad ei näe kunagi päevavalgust

Kanadele vajalikku öö- ja päevavalgust imiteeritakse puurikanalas lambivalgusega ning päris päikesevalgust ei näe ega tunne nad mitte kunagi. See tähendab, et nad ei saa omandada ka eluks vajalikku D-vitamiini, mis kanduks edasi kanamunasse, muutes selle rebu kollasemaks.

Nokki kärbitakse ilma tuimestuseta

Kuna väga kitsastes tingimustes elades kannatab kana psüühika, on puurikanade seas levinud kannibalism. See tähendab seda, et kanad hakkavad kitsastes puurides üksteist nokkadega vigastama. Selle ennetamiseks lõigatakse neil tibudena umbes kolmandik nokast spetsiaalsete tangidega maha. Kogu protseduur toimub ilma tuimestuseta ning on kanale äärmiselt valus.

Kanadel puudub võimalus liigiomastele tegevustele

Tiibade sirutamine, liivavannide võtmine, ringi siblimine – kõiki neid tegevusi on puurikanadel võimatu kunagi kogeda. Liivavannide võtmine on kanadele aga lausa eluliselt vajalik tegevus, sest linnud puhastavad end sel viisil. Kitsastes puurides kuuekümnekesi tihedalt üksteise vastas elades ning end mitte kunagi pesta saades levivad kanade seas mitmed haigused ja bakterid.

Märksõnad

Tagasi üles