Sisuturundus

Kuidas ära tunda sinivetikat ja kui ohtlik see loomale on?

FOTO: pixabay.com

Soojade suveilmadega tahame ikka ujuma minnes kaasa võtta ka oma lemmiku. Kuumad suveilmad panevad vees vohama aga mürgised sinivetikad, mis looma jaoks vale käitumise korral koguni eluohtlikuks võivad saada.

Ehkki paistab, et esimene soojalaine jõudis Eestisse juba juunikuu algul, on lähiajal taas kuumemat suveilma oodata. Seetõttu tasubki rääkida ohtlikest sinivetikatest, mille õitseaeg jääb tavaliselt juuli- ja augustikuusse.

Kuidas saada aru, et vees vohab ohtlik sinivetikas?

Sinivetikad ehk tsüanobakterid (Cyanobacteria) on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond. Üldiselt on sinivetikad võimelised elama peaaegu kõigis keskkondades, kuid kõige enam esineb neid magevees. Ideaalseks elukeskkonnaks on neile soojad ja toitainete rikkad veed. Seega on neid tavaliselt suve lõpus, juulis ja augustis, kui vesi on üle 25C.

Avalikes randades kontrollitakse pidevalt vee kvaliteeti, mistõttu tasub kindlasti jälgida infot, mida veekogude seisundi kohta kas randade kodulehekülgedel või meedias jagatakse. Ehkki mõnes mitteametlikus rannas tehakse ka kontrolle, tuleks kasuks, kui inimene ka ise oskaks vee olukorda hinnata. Seda enam, et koerad ei ole enamasti avalikesse randadesse ja veekogudesse lubatud.

Saastunud vee tunneb esmalt selle järgi ära, et vesi värvub rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, on sogane ning vee pinnal on näha helbeid. Samuti iseloomustab sinivetikatega saastunud vett see, kui vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga ning veel on ebameeldiv kopitust või muda meenutav lõhn. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis teisisõnu tähendabki vee värvuse muutumist ja läbipaistvuse vähenemist seal hõljuvate ebemekeste mõjul. Samas ei tasu õitsemist segamini ajada veekogu katva õietolmuga. Enimlevinud puittaimede, nagu näiteks männi ja kase õietolm moodustab pinnale sarnase kollase kihi, ehkki õietolmu kõrgaeg on kevadel või varasuvel, kui sinivetikate jaoks veel soodsaid tingimusi ei ole.

Millal on tegemist mürgitusega?

Kuigi tavaliselt ei ole sinivetikad ohtlikud, siis ettevaatlik tuleks olla just nende õitsemise ajal. Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või elutegevuse jooksul mürkaineid. Kui inimene sinivetika mürkaineid sisaldavat vett alla ei neela ja pärast ujumist end ära peseb, ei ole väikeses koguses sinivetikaid talle ohtlik. Küll aga tasuks sellisest veest eemale hoida nii lapsed kui loomad, sest näiteks loom võib ujudes vett alla neelata. Veelgi enam: pärast saastunud vees ujumist võib koer oma karvu lakkuda ja nii väga tugeva mürgituse saada.

Mürgitusest annavad märku kõhulahtisus, oksendamine, aga raskemal juhul juba ka kesknärvisüsteemi kahjustus ning neerude funktsiooni häired. Neid märke ei tasuks aga ootama jääda. Kui on teada, et koer jõi saastunud vett, tuleks kohe loomakiirabi poole pöörduda. Kui aga tekib kahtlus, et koer on sinivetikatega kokku puutunud, proovi esmalt tema suu ja karvastik puhta veega loputada ning seejärel võta võimalikult kiiresti veterinaariga ühendust.

Populaarne

Tagasi üles