Vahetult enne jaanipäeva ilmus meedias teadaanne, et Keskkonnaamet andis Aegviidus ja selle ümbruses liikuva karu küttimiseks eriloa. Põhjenduseks toodi, et karu ei karda inimesi ning seetõttu peletamisele ja hirmutamisele ei reageeri. Eesti Metsloomaühing ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks pöördusid eriloa tühistamiseks Tallinna halduskohtu poole. Nüüd aga selgus, et karu on jõutud juba maha lasta.
Eesti Metsloomaühing on pettunud: miks lasti Anija vallavanema hoovis maha rahumeelne karu? (3)
Täna ilmus Õhtulehes uudisnupuke pealkirjaga «Aegviidu kandis ülbitsenud karu sai karmi karistuse», kus selgub, et karu leidis oma lõpu Anija valla vallavanema koduaias. Eesti Metsloomaühingut selline uudis ilmselgelt ei rõõmustanud ning oma pahameelt väljendatakse ka Facebooki postituses. Nimelt on Eesti Metsloomaühingul antud juhtumiga seoses tekkinud nii mõnedki küsimused: «Millega karu koduaeda meelitati? Kas mesitarudega? Kuidas see noor karu ülbitses? Kas sellega et sõi mett või sellega, et sattus maailmaavastamisel aleviku vahele?»
Eesti Metsloomaühing juhib tähelepanu ka loo juurde lisatud piltidele, mis kujutavad karu metsaservas. Nimelt ühelgi pildil ei ole karu agressiivne ega ründav. Ühel pildil on näha ka mesitarusid, mis paiknevad metsa servas ja millel ei ole ümber elektrikarjust ega tara. «Huvitav, kas tarude omanik loodab sellele, et kohalikud metsloomad loevad enne metsas toiduotsingule minemist ajalehte ning jälgivad pingsalt oma mobiiltelefonist kaardirakendust, et teada, kust algab vallavanemale või kellelegi teisele kuuluva krundi piir... ?» küsitakse lugejatelt. Eesti Metsloomaühing leiab, et kui jahilubasid antakse nii lihtsalt, siis ongi oma valduse aiaga ümbritsemine justkui «mõttetu» kulutus.
Postitutes võetakse luubi alla ka Keskkonnaameti pressiesindaja ütlus, et kätte saadi meelepaha tekitanud karu. Metsloomaühingul tekkis õigustatud küsimus: kas erakorralise jahiloa saamiseks piisab tõesti sellest, kui mõni metsloom kellelegi meelepaha tekitab? Lisaks ei mõisteta, et kuidas on võimalik olukord, kus ei jahimees ega ka Keskkonnaamet tea päris kindlalt, kas lasti maha ikka see karu, kelle küttimiseks luba anti.
Eesti Metsloomaühingule jääb arusaamatuks, miks ei teavitatud avalikkust koheselt väidetavalt inimestele ohtliku karu mahalaskmisest, kui kogu valla elanikud olid väidetavalt hirmul ning ei julgenud lapsi õue lasta?
Metsloomaühingu arvates peaks karistus Eesti õigusruumis olema mitte karm vaid õiglane. Karu mahalaskmist mee söömise pärast mesitarust õiglaseks ei peeta.