Kevadtormi tõttu orvuks jäänud põdravasikad vajavad heade inimeste abi

Foto: Eesti Loomakaitse Liit / Facebook

Sel kevadel kaitseväe suurõppuse «Kevadtorm» tõttu emata jäänud põdravasikatel läheb hästi. Tänaseks on kõik neli ellujäänud loomalast Loomakaitse liidu hoole all, kes on võtnud südameasjaks nende loodusesse tagasi rehabiliteerimise, sest metslooma koht on metsas ja seal on ta kõige õnnelikum. Nüüd saad ka sina anda oma panuse, et loomakesed oma loomulikku elukeskkonda ühel ilusal päeval naasta saaks.

Eesti Loomakaitse Liidu pöördumine muutmata kujul:

Sel kevadel kaitseväe suurõppuse «Kevadtorm» tõttu emata jäänud põdravasikatel läheb hästi. Tänaseks on kõik neli ellujäänud loomalast Loomakaitse liidu hoole all. Oleme võtnud südameasjaks nende loodusesse tagasi rehabiliteerimise, sest metslooma koht on metsas ja seal on ta kõige õnnelikum.

Kahjuks on Keskkonnaameti arvamus suurulukite ja kiskjate suhtes valdavalt selline, et vaatamata asjaoludele tuleb nad hukata, kuna väidetavalt polevat kohta, kuhu panna ja polevat võimalik rehabiliteerida.

Õnneks Loomakaitse liit nii saamatu, kui riigiamet, pole ja leiame alati võimaluse. Metsloomade rehabiliteerimine pole raketiteadus ja tuginedes spetsialistide kogemusele nii Eestis kui mujal maailmas, on võimalik edukalt loodusesse tagasi rehabiliteerida nii põtru kui karupoegi.

Olid ajad, kus ka riigi poolt veidi sellega tegeleti ehk edukalt toimis Nigula loomapark. Selle eestvedaja Kaja Kübar tegi tänuväärset tööd pikki aastaid. Loodusesse tagasi sai loendamatu arv põtru ja ligi 40 karupoega, teistest loomadest rääkimata. Eks vahel tehti, kuidas osati ja palju oli katsetamist, kuid abi sai alati ja loomad ka metsa tagasi.

Tuli päev, kus eesti riik arvas, et pole sellist kohta, nagu Nigula, vaja ja probleemi lahendab variant kiviga pähe, nagu vahel soovitatakse numbrile 1313 helistades, kuul pähe või siis piinarikkalt metsa alla surema jätmine. Õõvastav mõtteviis ametilt, kelle eesmärk peaks kaugelt olema muu, kui loomade abita jätmine.

Kaitsevägi Kevadtormi aega nõus muutma polnud ja tänaseks on seis selline, et suure suuga antud lubadused ajakirjanduses, lubadusteks on jäänudki. Hea mees, kes lubabki, eks...?

Meie oma lubadusi unustanud ei ole ja oleme endiselt seisukohal, et Kevadtorm ei pea olema aprillis, kui kehtib raierahu riigimetsas ja loomadel on poegimise periood. Inimeste kaitsmise õppus ei tohi olla koht, kus võetakse elu loomadelt. See pole lihtsalt õige ja ka seadusega kooskõlas. Meie võitleme edasi ja varsti kuulete sellest võitlusest juba täpsemalt ka avalikult.

Hetkel palume õlg alla panna just nende nelja pisikese põdravasika suureks kasvamisele. Kuni hilissügiseni peame neid toitma spetsiaalse piimaseguga. AS Dimedium tuli meile appi ja annetas alguses 7 kotti pulbrit. Edaspidi tuleb pulbri eest tasuda ja oleme väga tänulikud, et saame neilt seda soetada soodsamalt.

Põdravasikad kasvavad jõudsalt ja sellega seoses suureneb ka joodava piimasegu hulk. Piima kulub sadu liitreid ning pulbri maksumus küündib mõne tuhandeni.

Tule palun meile appi ja aita hoida neli kõhukest kenasti täis.

Toetamiseks on meil kaks annetusnumbrit, neli pangakontot ja annetusalgatus Swedbank «Ma armastan aidata» keskkonnas.

Selgitus «põdravasikad»

Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

EE181700017004664286 (Luminor Bank)

EE087700771003771380 (LHV Pank)

Loomade ravi saad toetada ka helistades liidu annetustelefonidele

9000 777 (5.-) ja 9000 888 (10.-)

Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.

Olge kallid ja jagage palvet ka sõpradega ning kasvatame need põdravasikad suureks ja saadame metsa tagasi.

Meie täname!