Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12349599t1h4065.jpg)
Koerad ja rebased kuuluvad mõlemad koerlaste sugukonda ning kuigi rebased ei ole kohastunud inimestega koos elama, on neil kahel liigil siiski palju sarnasusi. Lisaks sellele, et rebased on sarnaselt koertega väga intelligentsed ja tundevõimelised loomad, võib paljudele tulla üllatusena, et ka nemad hauguvad ning võivad isegi rõõmust saba liputada.
Selleks, et saada paremini aimu koerlaste psühholoogiast ning läbi selle mõista, millise psühholoogilise mõjuga võib olla rebasele veeta kogu elu karusloomafarmis, vestis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad juttu tunnustatud koertetreeneri Kati Ernitsaga.
Milline on koerlaste normaalne käitumine ja mis juhtub, kui ta ei saa oma liigiomaseid vajadusi rahuldada?
Igal liigil on omad spetsiifilised loomulikud käitumismustrid ja vajadused. Kui loom ei saa elada loomulikus keskkonnas ja praktiseerida liigile omast käitumist, on ta suure tõenäosusega stressis ja pingeseisundis. Distantsid ja tempo võivad liigiti olla erinevad, aga vajadus füüsiliselt olla aktiivne ning saada uusi kogemusi on kõikidel koerlastel ühine.
Kas sa oled kokku puutunud koertega, kes on sunnitud terve elu elama lühikese keti otsas? Mis juhtub nende vaimse ja füüsilise tervisega?
Kui koera hoitakse keti otsas, tekib tal enamasti tohutult üleliigset füüsilist energiat. See tähendab, et looma keha on pidevalt pinges. Pingeseisund on ebamugavusseisund. Sageli hakkavad koerad siis käituma viisil, mis inimesele ei meeldi: hauguvad, kaevavad, lõhuvad elamist või muutuvad agressiivseks. On ka juhtumeid, kus selleks, et koer ei saaks elamist lõhkuda, pandi ta puuri. Puuris olles ta siis hakkas iseennast lõhkuma – lakkus ja näris oma käpad veriseks. Just sellise pinge all peavad elama karusloomad.
Uuringud näitavad, et karusloomafarmides on tavaline, et loomad vigastavad ennast või teisi, muutuvad apaatseks või teevad pidevalt ühesuguseid ilma kindla eesmärgita liigutusi. Kas oled ka koertel sellist käitumist täheldanud?
Jah, ka koertel esineb nn sundkäitumist. See viitab alati looma stressiseisundile. Teatud käitumisviisid aitavad looma kehal vallandada heaoluhormoone ning seetõttu hakkavad nad seda kasutama pingeseisundi muutmiseks. Eriti kui põgenemine, mis oleks sageli esmane valik, ei ole võimalik.
Mis juhtuks koera vaimse tervisega, kui ta peaks terve elu veetma 0,8 m2 puuris nagu rebased Eesti karusloomafarmides?
Puuris oleks koer pidevas stressiseisundis ja pikaajaline stress toob omakorda kaasa mitmeid füüsilise tervise hädasid. Suure tõenäosusega täispikka elu ta ei elaks.
Kas sa usud, et karusloomafarmid suudavad pakkuda rebastele, naaritsatele ja tšintšiljadele liigiomaseid või sellele lähedasi aktsepteeritavaid elutingimusi?
Ei usu. Liikumine on koerlastele samasugune baasvajadus nagu söök või korras füüsiline tervis. Samuti vajab iga loom uusi kogemusi. See on elu loomulik osa. Puuris elamine ei ole loomulik. Igaüks võiks mõelda, kas loomade heaolu hinnaga tasub oma elukvaliteeti tõsta, kui meil on olemas tänapäeval tohutult palju alternatiive samu hüvesid endale saada. Enamus inimestel on riideid ilmselt rohkem, kui nad päriselt vajavad.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12350073t1h396c.jpg)