Harjumaal külvab karu paksu pahandust, looma küttimine tekitab tülisid

Foto on illustrativne

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

Aegviidu kandis ja selle ümbruses on liikumas karu, kes inimesi ei karda ja katsed ta inimasustusest eemale peletada on seni olnud tulutud. Keskkonnaamet väljastas Aegviidu Jahimeeste Seltsile karu küttimiseks eriloa, millele metsa- ja metsloomakaitsjad nüüd vastu on.

Eesti Metsloomaühing ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitasid Tallinna halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti poolt väljastatud pruunkaru küttimise eriloa tühistamiseks ning isendile esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajad peavad kõnealust jahi eriluba õigusvastaseks, kuna nende hinnangul on selles jäetud Jahiseaduse § 24 lg 3 p-d 1 ja 3 sisustamata – ei ole selgitatud, milles seisneb «inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimine» ja «uluki tekitatud kahjustuste vältimine», ka pole selgitatud, milles seisneb konkreetsel juhul oht inimese elule või tervisele.

Kohus on kaebuse menetlusse võtnud, aga jahiluba on hetkel peatamata, selle üle otsustatakse Keskkonnameti vastuse saabudes. Nii on hetkel võimalik tappa looma, kes ei ole inimeste suhtes agressiivne ja tegelikult pole võimalik isegi teada saada, kas tapmisele minev loom on seesama, keda nuhtlusisendiks on tembeldatud.

«Ma saaksin aru eriloa vajadusest juhul kui tegemist oleks tõesti inimeste suhtes agressiivsust ilmutanud isendiga, kuid kohalike juttude põhjal on antud juhul tegemist lihtsalt noore loomaga kes iseseisvat elu alustab ja inimesi rünnanud pole,» ütles Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla.

«Karude koht ongi metsas ning inimesed peavad metsa minnes sellega arvestama, et võivad seal kohtuda metsloomadega ning oskama siis õigesti käituda. On ju inimesed ise oma elupaigad, rajad ja tegevuse metsa viinud. Seega tuleb meil kõigil õppida metsloomadega koos elama,» lisas Idla. «Mesitarude kaitsmine karude vastu on võimalik ja lahendused selleks on üle maailma olemas ning kasutusel. Lisaks on olemas karude poolt mesitarudele tekitatud kahjustuste eest hüvitise saamise kord. Hirm või viha metsloomade suhtes on sageli seotud kas teadmatuse või hoolimatusega ning see ei ole kindlasti piisav põhjus, et väljastada eriluba karu tapmiseks.»

Kaebajad on seisukohal, et üksnes mesitarude hävitamine ja metsas karu nägemine ei anna alust karule jahipidamise õiguse andmiseks, sest karu nägemine metsas on tavapärane ning igasugune varaline kahju ei anna õigust karule jahi pidamiseks. Lisaks on antud luba ühe karu jahtimiseks, nimetamata konkreetseid kriteeriume, mis võimaldaksid tabada nimelt «nuhtluskaruna» täheldatu. Praegu on võimalik, et jahitakse karu, kes vastab loa kriteeriumitele, kuid ei ole nn nuhtluskaru.

Eesti Metsloomaühing ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks kutsuvad siinkohal ühiselt Aegviidu jahiseltsi loobuma selle loa kasutamisest ning keskenduma hoopis heidutusmeetmete rakendamisele. Selle asemel soovitatakse pühenduda sellele, et metsas liikujaid rohkem metsloomade käitumise osas harida ning oma vara karukahjustuste eest ennetavalt ja arukalt kaitsta.

Populaarne

Tagasi üles