Sisuturundus

Viis nõuannet, kuidas oma kassi kuuma eest kaitsta

FOTO: unsplash.com

Selle suve esimesed kuumad ilmad on endast juba märku andnud. Samas tasuks soojusest rõõmu tundes kindlasti mõelda ka oma lemmikule, kellele palavad ilmad võivad teinekord eluohtlikuks osutuda.

Temperatuuri tõustes on nii inimestel kui loomadel risk saada kuumarabandus. Eriti altid on sellele lühininalised tõud nagu himaalaja ja pärsia kassid, bostoni terjerid, bokserid, inglise buldogid ja hiina shar-peid, kel on raske end lõõtsutades maha jahutada. Samuti on suuremas ohus ülekaalulised, paksu karvaga ja südamehaiged lemmikud.

Ära jäta looma autosse!

Ikka ja jälle arvatakse, et kui korraks poodi minna ja auto aken veidi lahti jätta, siis saab loom seal mõned minutid üksi hakkama. Kui väljas on üle 20 kraadi sooja, võib pargitud autos temperatuur tõusta lausa 49 kraadini. Kuna lemmik soojeneb inimesega võrreldes kiiremini, piisabki ainult mõnest minutist, et eluohtlik seisund tekkida võiks. Seega väike aknapragu ei aita – õhuvool autos on minimaalne. Kui aga näed kuuma ilmaga parklas seisvat autot, kuhu on jäetud laps või loomad, tasub koheselt häirekeskusesse helistada. Nemad saavad auto numbrimärgi järgi omaniku tuvastada ja temaga ühendust võtta.

Ettevaatust akendega ja rõdudega!

Suve saabudes jõuavad kahjuks loomakliinikutesse kassid, kes on aknast alla kukkunud või kinni jäänud tuulutusasendisse jäetud akende vahele. Tihti lõppevad sellised kinnijäämised surmaga või väga suure loomaarstiarve ja pika paranemisega.

Kuumade ilmadega jätavad omanikud aknad praokile arvates, et kui aken päris lahti ei ole, ei saa loom sealt välja, seega midagi halba ei juhtu. Koju tagasi tulles leiavad nad aga oma lemmiku akna vahelt surnuna. Loom tahab aknast välja saada, kuid tema nimmepiirkond jääb akna vahele kinni. Mida rohkem ta end vabastada püüab, seda rohkem akna ava tema keha soonib. Nii saavad kahjustada looma siseorganid, sest keha ja veresooned surutakse kokku. Isegi kui omanik satub justkui õigel ajal peale, leiab kassi elusana ja paistab, et kõik on korras, võib kass hiljem ikkagi saadud vigastusse surra.

Tasub arvestada sellega, et kass, kes muidu peaaegu kunagi õue ei kipu, võib järsku mööda lendavale linnule reageerida ning püüdes teda kätte saada, võib loom õnnetult aknast alla kukkuda. Sageli ei näita kassid valu välja, seega ei pruugi omanik vigastusi märgata. Samal põhjusel ei tohiks oma lemmikut ka rõdule lubada. See, et ta pole kunagi rõdult alla hüpanud, ei tähenda, et ta seda ühel teha ei võiks.

Et selliseid olukordi ära hoida, võib akende ja rõdude ette paigaldada metallist võre. Vältida tuleks sääsevõrku, kuna mõnele kassile meeldib mööda võrku üles ronida ja nii võib see looma raskuse all kergelt katki minna. Ka tuulutusava jaoks on lemmikloomapoodides müügil võresid, millega avasid katta.

Kui räägitakse, et kassid ei karda kõrgust ja neil on üheksa elu, siis tegelikult võib kukkumine kassi jaoks ikkagi surma või väga tõsiste vigastustega lõppeda. Igal juhul on see loomale valulik ja taastumine raske. Lemmikloom on vastutus – teda tuleb jälgida ja kuna ta ei saa ise tihtipeale aru, mis on talle hea, mis mitte, siis on omaniku kohustus tagada oma lemmikule turvaline elukeskkond.

Varjud ja külmad pinnad

Kuna kass veedab üldjuhul palju aega toas, siis tuleks koduelu korraldada nii, et seal oleks piisavalt õhku ja jahedust. Kui akende vahel kaitsevõre pole, ära neid ava. Kindlasti tõmba rulood ja kardinad ette, et päike tuppa ei paistaks ning võimalusel pane tööle konditsioneer või ventilaator.  Jälgi, et kassil oleks alati varjuline koht, sealjuures arvesta ka sellega, mis ajal ja millisest aknast päike sisse paistab. Otsene päikesevalgus, mille eest ei saa peitu pugeda, pole hea. Võimalusel aseta kuhugi märg rätik või jahutusmatt. Kui kodus on kivipõrand, lase loomal seal magada.

Tuleta kassile vett meelde

Kui koeri on suvel hea veekogude äärde viia, siis kassid nii palju rõõmu ujumisest üldjuhul ei tunne. Küll on aga oluline, et tal pidevalt värske vesi kõrval oleks. Kuna üldiselt saavad kassid enda veenormi toortoidust kätte, siis ei pruugi tal niisama lihtsalt januinstinkti tekkida. Hoolitse selle eest, et su sõbra igapäevamenüüs oleks vedelikurohked lihakonservid ja katseta erinevast materjalist veekausse - vahest leiab ta nii endale meeldivaima, kust hea meelega vett joomas käia. Samuti aitab see, kui paigutad kodu erinevatesse tubadesse ja nurkadesse veeanumaid, et loomale vee olemasolu meelde tuletada.

Puhkus on hea

Lase oma neljajalgsel sõbral kindlasti puhata. Ära sunni teda mängima või muud moodi liikuma. Kui sul on aga loomult aktiivsem kass, kes tahab palju mängida, eelista keskpäeva asemel varahommikut või hilisõhtut, mil õhk on jahedam.

Õnneks ei ole ülekuumenemise märke keeruline märgata ja seetõttu saab õige tegutsemise korral ruttu reageerida. Kui lemmik hakkab raskelt hingama, lõõtsutab ja on loid, vii ta varju ning paku talle kohe vett või jääkuubikuid, mida lakkuda. Kui sellele lisaks tekivad tal krambid, oksendamine ja kõhulahtisus, helista koheselt loomakiirabisse. Lisaks võivad ülekuumenemisest märku anda ka palavik, minestamine, siniseks/erepunaseks muutunud igemed ja keel ning sülje liigne eritumine. Kui märkad ükskõik milliseid teistsuguseid muutusi oma lemmiku käitumises, pöördu kindlasti veterinaari poole.

Populaarne

Tagasi üles