Kas koer peab olema rihmas?

Pildil olev kutsu ei ole antud looga seotud.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kõik teavad vähemalt ühte lugu, kus tänaval lahtiselt jalutav koer on rünnanud teisi inimesi või omakorda nende koeri. Usun, et kõik teavad kedagi, kes oskab rääkida, kuidas just tema rünnaku ohvriks langes.

Ühed süüdistavad koera, kes ründas ning teised osutavad näpuga koera omaniku poole. Tõsi, mõned süüdistavad rünnatavat ka. Keegi peab olema süüdi. Keegi peab olema teinud midagi valesti ja keegi peab vastutama.

Riigikogus ei ole sätestatud ühest seadust, mis nõuaks koeraomanikel enda lemmiku rihmastamist avalikus ruumis. Linnad on aga eriarvamusel. Kui näiteks Tallinn ja Valga nõuavad tänaval koeral suukorvi ja lühikest rihma, siis Tartu linn näeb ette, et koer oleks rihmas vastavalt vajadusele. Kuidas saab inimene või linn hinnata vajadust?

Vajadus sõltub paljudest erinevatest asjadest, mida on võimatu ette näha. Ühel hetkel sõbralik koer võib muutuda agressiivseks, kui puutub kokku mõne teise tõuga, kellega nad ei sobi. Pere armas lemmik võib olla ettearvamatu, kui tänaval väikese lapse pealetükkiva käitumise osaliseks saab.

Üks suur põhjus, miks rünnakud, eriti ettearvamatud, juhtuvad, seisneb selles, et koeraomanik ei teadvusta endale, kas koer kuulab hästi sõna või mitte. Aastatepikkuse kogemusega koeratreener Marika Mikk leiab, et kui koer on sõnakuulelik, võiks ta vabalt ka lahti olla, kuid tihti ei ole inimesed pädevad hindamaks seda, kui kuulekas nende koer on ning ei rihmasta teda.

Mikk usub, et isegi kui tegu on väga kuuleka koeraga, on koera enda ohutuse mõttes tark ta rihma panna. “Ma leian, et koera armastav inimene ei lasegi linnas looma lahtiselt jalutama.” Raske on ennustada, kas keegi sõidab hoolimatult rattaga vales kohas või tuleb vastu keskmisest rohkem alkoholi tarbinud inimene, kes lihtsalt loomale peale lendab. Sellest tulenevalt on linnas jalutades ohutum koer lühikese rihma otsas hoida. Mikk lisab, et kuigi ei ole seadust, mis antud tegevust käseks, võiks teadmine, kas ja kus koer lahti lasta, tulla kodusest kasvatusest.

Marika Mikk ütleb, et rolli mängib ka see, et on inimesi, kes võtavad koera aga nad ei tea tõust midagi. Tema sõnul võiks olla loeng, mis inimene läbima peab enne koera võtmist. Kuigi see koera võtmist ei takista, teab omanik paremini arvestada looma eripäradega.

Mikk arvab, et rihmastamine võiks selle eelduse kohaselt, et omanik enda koera kuulekust adekvaatselt hindab, jääda vajaduspõhiseks. Linnas võiks aga iseenesestmõistetavalt koer rihmas olla, looma enda ohutuse pärast.

Kuid miks ei ole Eesti riik teinud siiski ühtset avalikus kohas loomaga viibimise eeskirja või seadust? Eri linnadel on erinevad ettekirjutised. Sellest tulenevalt võib tekkida arusaamatusi ning keegi ei jõua kõikide linnade seadusi pähe õppida. Sellega jääksid ära ka koeraomanike vahelised lõputud vaidlused, kus ühed usuvad, et rihm pole vajalik ning teised raiuvad vastupidist.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõuniku Olivia Taluste sõnul peab omanik tagama selle, et loom ei pääseks lahti ega kahjustaks teise inimese tervist. Taluste sõnul on ministeeriumide ja omavalitsustega olnud juttu, et ei ole tarvidust nõuda igalt omavalitsuselt eraldi lemmiklooma pidamise korra kehtestamist, vaid lemmiklooma pidamise kord võiks olla üle-riigiliselt ühtne.

Valitsuse tegevusprogrammiga on rahandusministeeriumile antud ülesandeks vaadata üle kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja selle raames kavandatakse vaadata üle ka kohalike omavalitsustele antud koerte ja kasside pidamise eeskirja. Sealjuures kaalutakse vastava korra kehtestamist üle riigi ühtse korrana.

Politsei- ja piirivalveameti statistika põhjal juhtus kõige rohkem eeskirjade rikkumisi eelmisel aastal (koer ründas teist looma või inimest) Tartus. Nagu eelpool mainitud, näeb Tartu linn ette, et koer tuleb rihmastada vastavalt vajadusele.

Kuniks ühtset seadust tehtud pole, saab seniks inimene ise päris palju ära teha selleks, et rünnakuid toimuks vähem. Algatuseks võiks teadustada, et igale koerale ei meeldi, kui neile liiga julgelt lähedale astuda ja paitma hakata. Teiseks võiks iga vähem kuulekas koer linnas liikudes rihmas olla. Rihm ainuüksi ei hoia ära aga õnnetust. Aprillis hammustas Rotermanni kvartalis järelvalveta koer turisti. Omanik oli ise liigselt alkoholi tarvitanud ning asjad läksid käest. Sellest tulenevalt võiks loomaomanik ka ise jälgida, et tema teod ja koerga tänavapildis liiklemine ümbritsejatele ebameeldivusi ei tekitaks. Lõpetuseks võiks iga inimene mõista, et ka rihmas koer võib rünnata. Koera koolitamine on vajalik iga tõu puhul.

Populaarne

Tagasi üles