Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Jahmatavad fotod: teismelised leidsid pealaest jalatallani isolatsioonivahuga kaetud orava

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kanadas St. Andrewsi linnas elavad Jaydon Pettipas and Aidan Hart lõid parajasti aega surnuks, kui märkasid ühe auto ümber kogunenud rahvahulka. Poisid läksid asja uurima ning avastasid, et auto all peitus vägagi täbaras olukorras orav.

Lähemal vaatlusel selgus, et orav oli kaetud isolatsioonivahuga ning vaevu võimeline liikuma. Tõenäoliselt ronis või kukkus ta värskelt paigaldatud vahu sisse ja kui see kuivas, puges käbikuningas peitu. Poisid olid kindlad, et ilma abita orav ellu jäänud poleks ning otsustasid teda ilmtingimata aidata. Lähedalasuvast toidupoest anti neile looma ajutiseks hoiustamiseks kast ning seejärel asusid noormehed helistama pereliikmetele, et neilt nõu küsida. 

Lõpuks saadi ühendust umbes 30 kilomeetri kaugusel asuva St. George'i loomakliinikuga, mille veterinaar Melanie Eagan oli valmis igati abistama. Oravat nähes ei suutnud loomaarst oma silmi uskuda. «Ta ei liigutanud pea üldse ning ausalt öeldes olin ma üllatunud, et ta tol hetkel elus oli,» rääkis Eagan veebilehele The Dodo. «Vaht oli katnud pea kogu orava suu ning segas ka nina kaudu hingamist. Tema tagajalad olid veidi vabamad, kuid ülejäänud keha oli täielikult vahu sisse kivistunud.»

Oravake uinutati ning veterinaar asus lahusti ja kirbukammiga vahtu eemaldama. Plaan töötas — umbes tund aega hiljem oli orava keha vahust puhas ja kuigi ta jäi vähesel määral ka karvadest ilma, ei tohiks see tema edasist elu segada. 

Eagani sõnul oli orava ellujäämine tema olukorda arvestades ei midagi vähemat kui tõeline ime. Peale teadvusele tulekut sai orav süüa, läks siis uuesti magama, et üleelatust veidi puhata ning juba samal õhtul lasi veterinaar surmast päästetud käbikuninga tagasi vabadusse. «Ta tundus olevat väga õnnelik võimaluse üle taas puude otsas ronida,» kirjeldas Eagan. «Minu kogu tänu läheb aga kahele abivalmis noormehele, sest ilma nende sekkumiseta see loomake ellu jäänud ei oleks.»

Tagasi üles