/nginx/o/2019/05/15/12167045t1haa75.jpg)
Kevadeti muutuvad lemmikloomad aktiivsemaks ja võivad seetõttu suurema tõenäosusega ära eksida või metsloomadega kokku sattuda.
Spetsialist õpetab: kuidas hoida marutaud lemmikloomadest eemal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest, kuidas kiipimise, registreerimise ja marutaudivastase vaktsineerimisega tagada lemmikloomade heaolu, kirjutavad Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Kadri Kaugerand ja Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudi vastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.
Igal kevadel, kui ilmad lähevad soojemaks ja päevad pikemaks, muutuvad aktiivsemaks ka loomaomanikud: oma lemmikutega hakatakse tegema pikemaid jalutuskäike ja pered kolivad koos loomadega linnast maale suvekodudesse. Tänu sellele on kassidel ja koertel palju uut ja avastamisväärset. Juhtuda võib, et pere lemmik asub omapead uut ümbrust või metsarada avastama ning siis ei saa välistada kokkupuudet mõne metslooma või teise lemmikuga. Samuti võib lemmiklooma suuna- ja ajataju kaduda ning ta võib end avastada võõrast kohast.
Vaktsineerimine hoiab marutaudi ära
Siinkohal on asjakohane meelde tuletada, et lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on Eestis riigis kohustuslik. Kuigi oleme juba viimased viis aastat marutaudivaba riik, ei saa me haigust alahinnata. Seda just seetõttu, et see on ohtlik nii inimestele kui ka loomadele. Haigus võib meile levida kas naaberriigist metsloomadega või ka riiki sisse toodud lemmikloomadega, kes ei ole nõuetekohaselt vaktsineeritud.
Marutaud on maailma surmavaim haigus. Juhul, kui loomal või inimesel haigustunnused välja kujunevad, ei ole haigestunu surma võimalik vältida. Eesti vahetus naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud nii mets- kui ka koduloomade hulgas. Ka marutaudist põhjustatud surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole meie naaberriigis haruldased. Maailmas sureb jätkuvalt marutaudi keskmiselt üks inimene iga 8-10 minuti jooksul. Enamus neist on lapsed, kes on saanud nakkuse lemmikloomalt, tavaliselt koeralt.
Märgistamine aitab lemmiklooma üles leida
Samamoodi ei tohiks alahinnata lemmiku kiipimise ja registreerimise vajalikkust. Kui lemmik kaotab kodutee või ja satub võõrasse kohta, saab leidja lasta loomaarstil kontrollida, kas leitud loom on kiibistatud ja registreeritud lemmikloomaregistris. Kui need toimingud on tehtud, jõuab loom kiiresti omaniku juurde tagasi ehk lõpp hea kõik hea – õnnelikud on mõlemad nii omanik kui ka lemmik.
Lemmiklooma kiipimine on lihtne, seda saab lasta teha endale sobiva loomaarsti juures. Registrisse kandmine on omaniku ülesanne, kuid seda võib paluda teha ka loomaarstil. Kiipimisega ühel ajal on soovitatav oma lemmik ka marutaudi vastu lasta vaktsineerida.
Riskid on suured
Näiliselt lihtne otsus jätta lemmikloom kiipimata, registreerimata ning marutaudi vastu vaktsineerimata on seotud väga suure riskiga. Koera või kassi vaktsineerimata jätmisega ei ohustata mitte ainult oma lemmiklooma elu, vaid ka iseenda, teiste inimeste ning loomade elusid. Lemmiklooma kiipimata ja registreerimata jätmisel võib pere lemmik lihtsalt kaduma minna.
Kiipides, registreerides ja vaktsineerides tagad oma lemmiku tugeva tervise ja püsiva heaolu!