Sisuturundus

Lemmikute tüütud nahahädad ja nende põhjused

FOTO: Koer

Lemmikute nahaprobleemid on üks sagedasemaid loomaarsti poole pöördumise põhjuseid. Nahahädad võivad tekkida väga mitmel põhjusel ja seetõttu on keerulisemate probleemide väljaselgitamine vaevaline protsess, mis paneb proovile nii lemmiku, omaniku kui ka loomaarsti kannatuse. Loomaarstide seas levib omavaheline nali: kui soovid tänamatut tööd, hakka dermatoloogiks (nahaarstiks). Miks see töö nii keeruline on? Veterinaardermatoloogia õpikutes on ära toodud üle 160 koerte nahahäda, millest paljude diagnoosimiseks on vaja esmalt välistada mitu teist põhjust. Paljud nahahädad näevad välja väga sarnased, ühe või teise eristamiseks on vaja aga kindlaks teha, kas enne oli sügelus ja siis nahaprobleem või oli enne nahaprobleem ning siis sügelus. Lisaks on paljud testid ja ravimid kallid ning tulemuste nägemine võtab aega.

Kõik sügeluse põhjused ei ole alati nii ilmselged ega väljendu reaalse sügamise või kratsimisena. Nt ebamugavus ja sügelus kõrvas võib väljenduda sagedase pearaputusega, sügelus käppadel (või mujal) hoopis liigse lakkumisena. Ühe koha liigne lakkumine võib olla tingitud ka valust, mitte sügelusest, ja siin ongi see primaarse-sekundaarse põhjuse väljaselgitamise oluline punkt (igikestev küsimus, kumb oli enne: kana või muna). Kõik naha ja karvastikuga seotud kõrvalekalded ei ole alati lemmikule koormavaks (tuhm või lahtine karv, karvutud laigud), küll aga siiski oluliseks tervisenäitajaks.

Terve nahk ja karvkate

Iga koera nahk on omanäoline ja unikaalne, kuid naha tervist hinnates võib lähtuda üldistest punktidest, mis on terve naha puhul ühised.

  • Terve nahk on värvuselt roosa või must vastavalt koera oma naha pigmentatsioonile, tõu eripäradele või geneetilisele pärandile. Pigmendilaigud koera nahal on sage nähtus. Naha tekstuur peab olema ühtlane ja ilus.
  • Nahal ei tohiks olla kõõma, koorikuid, haavu, marrastusi, leemendavaid, põletikulisi või kuumi ja põletikulisi alasid.
  • Ka lemmiku kõrvad kuuluvad dermatoloogi pärusmaale – kõrvad peavad olema seest heleroosad (või lemmikule omase nahapigmentatsiooniga), (mõõdukalt) puhtad ja kuivad. Kõrva sees ei tohiks olla liigset mustust ega vaha, esineda kohvilaadset puru, lima, niiskust, võõrkehi, liikuvaid väikseid putukaid (parasiite).
  • Nahal või karvadel (karvade vahel) ei tohiks olla näha parasiite (kirbud, puugid, lestad jm) või nende elutegevusele viitavaid märke (kirbukaka, parasiidimunad, kõõm, koorikud, karvutud alad jm).
  • Karvastik peaks olema ilus, tihe (kuigi see oleneb mõneti ka koera tõust), läikiv. Ei tohiks olla katkenud karvu, kõõma, karvutuid laike.
  • Karvapusad esinevad pea igal pikemate karvadega lemmikul. Pusad tekivad sageli just kõrvade taga, kubeme- või kaenlaalustes piirkondades, vuntsides – seal, kus toimub hõõrdumist või karvade liikumist. Pusasid saab vältida, kui lemmikut regulaarselt kammida. Suuremad pusad võib ettevaatlikult välja lõigata. Kui karv kipub liiga pulstuma, võiks jällegi abi olla sihipärasest toidust, toidulisanditest või isegi šampoonist-palsamist. Samuti tasuks mõelda regulaarsele karva piiramisele/pügamisele.
  • Lemmiku steriliseerimine-kastreerimine mõjutab ka karvastiku väljanägemist, mõnel koeral rohkem, mõnel vähem. Sagedamini on näha, et lõigatud lemmiku aluskarv muutub tihedamaks ja karva üldine struktuur muutub.

Koer ajab karva aasta läbi, kuid kevadel ja suvel on see rohkem lahti. Lahtist karva võib eemaldada kammimisega. See muidugi ei välista, et omanik võib siiski leida tavapärasemast rohkem karvu oma riietelt või mööblilt.

Karvahooldusest

Erinevad tõud vajavad erinevat karvahooldust. Pikema karvaga lemmikud vajavad rohkem kammimist ja piiramist kui lühikese karvaga lemmikud. Mõni vajab igapäevast kammimist, mõnele piisab sellest, kui talle kord nädalas kammi näidata. Erinevad karvatüübid eeldavad samuti erinevat lähenemist karvahooldusele. Nt karmikarvalisi ja poolkarmi karvaga Jack Russelli terjereid peab trimmima (karvad kitkutakse näppudega välja), mitte masinaga pügama. Mõnel tõul on pügamine/trimmimine üldse vastunäidustatud, nt Cavalier King Charles spanjelitel rikuks see karva termoregulatsiooni võime. Selliseid erisusi karvahoolduses on ka teistel tõugudel ja selle kohta oskavad infot jagada groomer’id ehk koerte-kasside juuksurid või konkreetse tõu kasvatajad.

Lemmiku karvahooldusvahendeid valides tasub lähtuda naha olukorrast, karva seisundist ja tüübist. Lemmikut peab pesema kindlasti just lemmikule mõeldud šampooniga, sest looma naha pH on inimeste omast erinev ja inimeste šampoonid sisaldavad liiga palju sünteetilisi lisandeid, mille suhtes lemmikud võivad olla tundlikumad. Pesemistiheduse üle võib vaielda, olukorrast sõltuvalt peaks lähtuma samast printsiibist, mis kõrvade puhastamisel: nii tihti, kui vajalik, nii vähe, kui võimalik. Väga oluline on šampoon karvadest korralikult välja pesta, sest selle jäägid võivad lemmiku nahka ärritada.

Sügeluse tekke sagedasemad põhjused

Kuiv nahk võib tekitada ebamugavust ja sügelust. Eriti aktuaalne on see mure kütteperioodil. Ka inimestel kipub just siis olema nahk kuivem. Liiga hoogne/sage kratsimine võib põhjustada sekundaarseid probleeme – karvakadu, nahaärritust, põletikku. Kui probleem on tingitud vaid naha kuivusest, on abiks naha tervist toetav toit. Sellised toidud sisaldavad lisaks nahale kasulikke vitamiine ja oomega-3-rasvhappeid. Eritoidust oleks abi ka tundliku nahaga lemmikutele. Naha tervise toetamiseks mõeldud toidud aitavad kaasa ka operatsioonijärgsele haavade paranemisele ja kudede taastumisele. Sel juhul peaks toitu andma juba umbes kuu enne planeeritavat lõikust.

Kui naha kuivus/sügelus ei anna aga koerale asu, tasuks pöörduda loomaarsti poole, sest probleem võib olla tõsisem.

Veterinaardermatoloogia raamatutes on ära toodud üle 160 koerte nahaprobleemi!

Allergiad on samuti üks sage naha sügeluse põhjustaja. Sügeluse põhjused võib jaotada nende esinemissageduse järgi kolmeks: 1) kirpudest, 2) keskkonnast ja 3) toidust tingitud allergilised reaktsioonid. Kirpudest tingitud allergilise reaktsiooni korral saab olukorra lahendada kirpude invasiooni eemaldamisega – loomaarst teeb vajalikud ettekirjutused ja soovitused. Kirbutõrjet tuleb teha kõikidele pere lemmikutele ja ka keskkonnale. Kirpude populatsioonist elutseb ning toitub lemmiku karvametsas vaid 5–10%, ülejäänud 90% ootab oma võimalust ja soodsat aega nukkumisstaadiumis munades.

Keskkonnast tingitud allergilise reaktsiooni tekkepõhjuste väljaselgitamine on keeruline, kallis ja tihti jääbki kindel tekitaja saladuseks. Sellistes olukordades võib lemmik vajada ravimeid, et ebamugavat olukorda kontrolli all hoida. Keskkonnast tingitud allergilised nähud võivad olla sesoonsed (kevadel taimede õitsemise ajal) või esineda aasta läbi (tundlikkus tolmulestade suhtes).

Sügelusena väljenduvad toidust tingitud allergilised reaktsioonid esinevad oluliselt harvemini, kui omanikud tahavad seda endale tunnistada. Toiduallergiad on tingitud keha ülitundlikkusest toidust saadava valgu suhtes, mida keha ekslikult vaenlaseks peab. Toiduallergia ainsaks diagnoosimise võimaluseks on range toidueliminatsiooni dieet, mis aitab välistada valgud, mida lemmiku immuniteet ei talu. Sellele eelneb loomulikult kõikide teiste põhjuste välistamine (sh parasiiditõrje). Kui see pikk ja vaevaline tee on läbitud ning katse-eksitusmeetodil välja selgitatud probleemsed valgud, saab lemmikule pakkuda toitu, milles need valguallikad puuduvad. Võimaluseks on ka n-ö hüdrolüüsitud valguga toidud, kus valk on lõigatud nii pisikesteks tükkideks, et keha ei tunne seda n-ö vaenlasena ära. Kui lemmik on allergiline kanalihas sisalduvale valgule, siis kanarasv (mida kasutatakse paljudes toitudes) ei põhjusta allergiat. Keha ei ole allergiline mitte kanale, vaid kanalihaVALGULE.

Fun fact: 1. Pea igal liigil on oma kirp (inimesel, kassil, koeral…). Koera peal käib piknikku pidamas sageli just kassi kirp. Kass ise ei pruugi allüürnikust isegi teadlik olla. 2. Kirp suudab hüpata kuni 30 korda rohkem oma kehapikkusest, mis teeb temast väga võimeka kaugushüppaja!

Haavad ja Hot Spot’id tekivad tihti just välisparasiitide hammustusest tingitud sügeluse tõttu, millele lisandub bakteriaalne infektsioon. Hot Spot ehk  niiske nahapõletik (dermatiit) esineb koertel üsna tihti just soojal aastaajal (aga mitte ainult) ja levib väga kiiresti üle keha. Sel juhul tuleks kindlasti kiiresti arsti poole pöörduda.

Teised naha- ja karvaprobleemid

Karvakadu, mis ei ole tingitud sügelusest, võib olla seotud parasiidiga, nagu Demodex, või olla hoopis raskema süsteemse (kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme, Cushing’u vm) haiguse tagajärg. Mõnel haigusel on kliinilised tunnused äratuntavamad kui teisel, kuid algpõhjuse leidmine on üsna aeganõudev protsess.

Tuhm karvastik on tihti tingitud toitainepuudusest. Kvaliteetse ja täisväärtusliku toidu pakkumine teeb siinkohas imesid. Samas võib tuhm karv olla ka mõne parasitaarse või süsteemse haiguse näitaja. Siin oleneb palju lemmiku elu- ja söötmistingimustest.

Kokkuvõtteks

Nahahädade põhjuste selgitamine on keeruline ja aeganõudev, seega on arstivisiiti planeerides mõistlik arvestada, et lahendust ei pruugi leida kohe. Naharakul kulub taastumiseks umbes neli nädalat, seega isegi toitu vahetades, lemmikule vitamiine ja oomega-3-rasvhappeid pakkudes, šampoone ning spreisid kasutades ei pruugi tulemust näha enne kolme-nelja nädala möödumist. Paranemine võtab aega! Ägedamates olukordades võib arst otsustada välja kirjutada ravimikuuri, mis võib anda kiiremaid tulemusi, kuid ravimeid kasutatakse vaid sümptomite leevendamiseks või põletiku kontrolli alla saamiseks. Naha ja karva tervis tuleb seestpoolt.

Kuidas kontrollida lemmiku nahka ja karva

Paita ja mudi oma lemmiku ülakeha sageli – nii on suurem tõenäosus, et avastad nahamure õigel ajal. Üle tasuks vaadata ka kõrvad ja varvaste vahed. Kammi lahti karvapulstid või eemalda need õrnalt kääridega. Vajadusel pese ja kuivata koer korralikult (võib viia ka hoolduseks grooming’usse ehk lemmikute juuksurisse). Kõrvade puhastamisel lähtu reeglist: nii tihti, kui vajalik, nii vähe, kui võimalik. Kui kahtled, mine kontrolli! Eriti Hot Spot’ide puhul võib olukord üleöö väga hulluks minna!

Populaarne

Tagasi üles