Lemmikloomade seedehäired ja nende põhjused

Foto: Purina

Seedehädad ohustavad igas vanuses ja igat tõugu koeri-kasse. Suure tõenäosusega on üks või teine seedehäire Teie lemmikut juba kimbutamas käinud ja siinkohal võikski rääkida lähemalt sellest, millised on seedehäirete sagedasemad põhjustajad, et oskaks neid paremini vältida.

Seedehäired võivad väljenduda mitmeti (kõhulahtisus, -kinnisus, liigne puuksutamine, kaka tavatu värv jm) ja seedehäirete põhjuseid on väga palju (alates suuõõne probleemidest ning lõpetades maksa-, pankreasehaiguste ja mikrofloora tasakaalu probleemidega). Põhjuseid on lausa nii palju, et isegi loomaarstid võivad vahel probleemi lahendusi otsides kimbatusse sattuda, sest lisaks üldistele põhjustele tuleb arvesse võtta ka iga looma individuaalsust (eriti toiduainete talumatuse korral). Tõsi on ka see, et oksendamine ja kõhulahtisus kaasnevad peaaegu kõigi haiguslike seisunditega.

Selleks, et märgata seedehäiret, tuleb teada, milline on Teie lemmiku terve seedimine. Tihtipeale on selle parimaks näitajaks lemmiku väljaheide.

Jah, räägime kakast! Iga koer-kass on indiviid ja terve koera-kassi kaka võib oma väljanägemiselt ning koostiselt erineda. Laias laastus võiks jälgida, et kaka värv oleks šokolaadipruun. Kui lemmik sööb toitu, millesse on lisatud värvaineid, võib see mõjutada ka kaka värvi. Kui ta on söönud nt porgandit, võib kakas näha rohkem oranži värvi ja vahel ka porganditükke, peeti süües on iseloomulik punane toon.

Kujult peaks kaka olema nagu puuhalg, see peaks hoidma kuju. Kui kaka koosneb väikestest pallikestest, võiks üle vaadata lemmiku vedelikutarbimise. Tihti esineb kõvemat kakat siis, kui lemmikule hakatakse andma kaalulangetustoitu. Sellisel juhul võib abiks olla kuivtoidule märgtoidu lisamine.

Kaka konsistents peab olema kompaktne, tihke, niiske ja kergesti kakakotti üles korjatav, meenutama plastiliini. Kõhulahtisus või vesine väljaheide võib viidata seedetrakti ärritusele. Kaka kogus võiks olla proportsionaalne tarbitud toidu kogusega. Rohkem kakat on oodata, kui toit sisaldab rohkem kiudaineid (nt kaalulangetus või madala kalorsusega toidud).

Kakat võiks vaadelda iga kord, kui lemmik kakal käib. Kasside puhul tuleb arvesse võtta ka seda, millise liiva peal ta käib, sest mõni liiv n-ö imab kakast vedeliku välja ja väljaheide muutub päris kiiresti „kakamuumiaks“. Nii et kassi kakat tuleks uurida n-ö värskelt.

Kaka ei tohiks tavaolukorras olla väga kõva konsistentsiga, selles ei tohiks esineda heledat või tumedat verd, liigset lima, usse, väikseid valgeid kiude/tükke (parasiitide munad või segmendid), võõrkehi ega muud, mis ei vasta normaalse kaka parameetritele. Lähtuge kainest mõistusest! Kui otsustate loomaarsti poole pöörduda, oleks abi kaka pildist (just, pildistate kakat!), mis annaks loomaarstile parema aimduse probleemi olemusest.

Enamik seedehäireid laheneb ise 2–3 päevaga. Abistavateks vahenditeks on apteekides ja veterinaarkliinikutes müüdavad spetsiaalsed pastad-pulbrid, mis aitavad olukorda kiiremini kontrolli alla saada. Üsna mõistlik oleks ühte või teist toodet kodus varuks hoida (küsige loomaarstilt nt FortiFlora kohta). Kui aga probleem on väga äge (vesine/verine kõhulahtisus koos loiduse ja/või palavikuga) või kestab kauem kui 4 päeva, tasuks pöörduda loomaarsti poole! Kõhulahtisus on ohtlikum kutsikatele, kassipoegadele, väikest tõugu koertele ja soliidses eas lemmikutele. Kuna kutsikatel ja kassipoegadel ei ole seedeelundkond veel päris välja kujunenud, võib nende kõhulahtisus kulmineeruda kiiresti veetustumise ja tõsise tervisemurega. Kutsikate-kassipoegade puhul peaks tegutsema kohe! Vanematel lemmikutel ei suuda organism olukorda nii hästi kompenseerida, kui seda suudaks täis elujõus koera-kassi organism. Väikest tõugu koertel on probleemiks nende väike kasv, mis tähendab, et kriitilise olukorra saavutamiseks võib kadu olla küll väike, aga tema kehakaalu kohta suur. Ükskõik millise looma puhul on üle 8% vedelikukadu eluohtlik. Veetustumise taset saab kõige kergemini hinnata turja nahavoldi peal – kui nahavolti tõsta ja see lahti lasta, peaks see kohe omandama oma tavapärase vormi. Kui turjavolt/-nahk valgub tagasi n-ö aegluubis, on asi kriitiline.

Tavaliselt ei ole vaja muretseda toidust tingitud seedehäirete pärast, kui lemmik tarbib kvaliteetset (täisväärtuslikku ja tasakaalustatud) toitu, mis talle sobib. Murekohaks võivad aga saada hoopis plaanivälised söögikorrad, mida võivad (salaja) pakkuda lapsed, sõbrad, sugulased, kes soovivad lemmiku söögilauda mitmekesistada. Pole saladus, et mõni lemmikloom on ise uljas ja agar söögiotsija (näppab laua pealt, sööb prügikastist, n-ö puhastab lauaalust põrandat või nõudepesumasinas olevaid nõusid). Vastupidiselt levinud arvamusele, et koerad ja kassid vajavad toidus vaheldust, tuleks tegelikult eelistada stabiilsust ja kvaliteetset toitu. Õues elavad või vabalt aias ringi jooksvad lemmikud leiavad niikuinii endale huvitavat nuuskimist-maitsmist, seega peaks igapäevatoit olema ühtlaselt kvaliteetne – see oleks loomade seedeelundkonnale väga teretulnud.

Mõni koer-kass on tõust või geneetilisest eelsoodumusest tulenevalt õrnema seedimisega ja neile oleks kasulik juba eos pakkuda toitu, mis ongi mõeldud just sellistele lemmikutele. Õrna seedimisega lemmikutele mõeldud toitudes on tavaliselt kasutatud hästi seeduvaid valguallikaid (sageli lambaliha) ja lisatud kasulikke prebiootikume, mis aitavad õrna seedimisega lemmiku mikrofloorat stabiliseerida. Tihti lisatakse ka spetsiaalset savi väljaheite koguste ja väljanägemise parandamiseks. Need toidud ei välista seedehäirete teket, küll aga ennetavad, toetavad ja aitavad seedeelundkonnal probleemiga kiiresti ning operatiivselt hakkama saada.

Kõhukinnisust võivad põhjustada:

• Liigne või ebapiisav kiud toidus – kiudained aitavad tagada seedeelundkonna korraliku motoorika, imavad liigse niiskuse endasse, on toiduks kõhu mikrofloorale. On väga oluline, et kiudaineid oleks õiges koguses!
• Vähene liikumine – liikumine paneb tööle ka soolemotoorika.
• Võõrkehad – kondid, taimed, kunsttaimed jm võivad ummistada või ärritada soolt.
• Pärakupaunade ummistus – täitumine võib häirida väljaheidete väljutamist.
• Liigne enesepuhastus – karvade lakkumine, allaneelamine, karvad väljaheites – eriti kassidel!
• Veetustumine ehk liigne veekadu, ebapiisavalt tarbitud vedeliku hulk.
• Ebapiisav harjamine/puhastamine – kui lemmiku päraku ümber on liigselt karvu, võib see kakamisel põhjustada ebamugavust (nt kakajunnid karvades).
• Parasiidid – kui neid on palju ja nad ummistavad sooltrakti.
• jm

Kõhulahtisust võivad põhjustada:

• Stressiolukord – kodu vahetus, kolimine, uued pereliikmed, lemmikud, autosõit, loomaarsti külastus jm.
• Liiga kiire toiduvahetus – toiduvahetus peab olema järkjärguline, et soolestik saaks harjuda uue toiduga ja toota selle seedimiseks vajalikke ensüüme.
• Inimestele mõeldud toit – eriti kui tegemist on lauaülejääkidega, mida ei tohiks lemmikutele anda.
• Toit, millele lemmikul on talumatus (veiseliha, piim ja piimatooted jm).
• Toiduained, mis on lemmikutele mürgised (šokolaad, rosinad ja viinamarjad, avokaado jt).
• Ravimid (nt antibiootikumid, ussirohud, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid – NSAID).
• Mitmesugused viirused, bakteriaalsed nakkused, parasiidid.
• jm

Loomaarsti poole peab pöörduma kiiremas korras, kui lemmikul esineb kõhukinnisust või -lahtisust pikema perioodi vältel (üle 4 päeva), eriti siis, kui sellega kaasnevad loidus, hingeldamine, oksendamine või muud ebatavalised nähud.

Küsi Pro Plani proovipakki PetCity kauplustest!