Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Teenistuskoeri kasutavad ametkonnad arutlesid koertepensioni üle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teenistuskoer.
Teenistuskoer. Foto: Arno Mikkor

23. aprillil Sisekaitseakadeemias toimunud kevadisel teenistuskoerte ümarlaua kohtumisel käsitleti olulisemate teemadena teenistuskoerte pensionile jäämise põhimõtteid, koerajuhtide kutse väljatöötamise vajalikkust ning mitmeid teisi olulisi teemasid.

Kohtumise fookuseks oli ühtsete seisukohtade kujundamine, kuna teenistuskoeri kasutavad ametkonnad on küllaltki erinevad, nii koerajuhtide arvult kui ka teenistuskoerte teenistusülesannete poolest. Käsitletud teemad sisaldasid koerateenistuste 2018. aasta kokkuvõtteid ning plaane 2019. aastaks. Samuti tõsteti lauale teenistuskoerte pensionile jäämise põhimõtete väljatöötamise temaatika.

«Ühine seisukoht oli, et pensionile jäämine tuleb siduda teenistuskoera vanuse, tervisliku seisukorra, tehes vajadusel veterinaarse läbivaatuse, ning töömotivatsiooni, atesteerimiste tulemustega ja uue teenistuskoera kutsika võtmisega,» selgitas Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse juht Jüri Pajusoo. «Samuti pooldati pensionile mineva teenistuskoera toidu ja ravimite kompenseerimist vastavalt ametkonna võimalustele.»

Koerajuhtide kutse loomise vajaduse väljaselgitamiseks otsustati küsida arvamust koerajuhtide käest, kas nad peavad seda vajalikuks või mitte. Teenistuskoera ründamist kurjategija poolt ja selle õiguslikke aspekte selgitas Jaana Aduson vanglateenistusest. Teenistuskoera vastane rünne on võrdsustatud ametniku ründamisega paljudes riikides. Eestis vastav kohtupraktika ja õigusselgus seni puudub, kuna selliseid juhtumeid on olnud väga vähe. Aduson lisas, et kindlasti tuleb teenistuskoerte ründamise aspekte rohkem teadvustada ning vajadusel vastavaid regulatsioone täpsustada.

Samuti arutati ümarlaual teenistuskoertega seotud juhendmaterjalide, nagu teenistuskoerte atesteerimise kord ja koerateenistuse kord, kaasajastamist ja teatud ühtsete seisukohtade kujundamise vajadust. Lõpetuseks tõstatati ka koerajuhtide majutamise vilets olukord Murastes ja selle paremaks muutmise võimalused koostöös ametkondadega.

Teenistuskoerte ümarlaud koondab kõiki teenistuskoeri kasutavaid ametkondi ja Sisekaitseakadeemias toimunud järjekordsel kokkusaamisel olid esindatud kõik liikmed — Kaitseväe Sõjaväepolitsei, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeeriumi vanglate osakond, Päästeameti Demineerimiskeskus, Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus. Osalesid koerajuhtide ja teenistuskoerte tegevust juhtivate struktuuriüksuste juhid, koerajuhtide ja teenistuskoerte koolitusega tegelevad instruktorid ning koerajuhtide esindajad.

Tagasi üles