Aprilli alguses kulupõlengust päästetud jänesepoeg suri

Kulupõlengust tuli jänesepoeg välja kõrbenud karva ja vurrudega.

FOTO: Eesti Metsloomaühing / Facebook

8. aprilli hommikul korjas Muuga päästekomando päästetööde käigus üles kõrbenud karvaga jänesepoja. Kui esialgu tundus, et pikk-kõrvale oli naeratanud õnn, siis eile kustus tema eluküünal. 

«Kui Angela koju õhtul jõudis, leidis ta jänese pikali, elutuna ning ninast immitses veel vedelikku,» kirjeldas jänese oma hoole alla võtnud Eesti Metsloomaühing sotsiaalmeedias. «Võime vaid aimata ja spekuleerida, mis temaga juhtus. Suure tõenäosusega läks ta lutitamise ajal nii ahneks, et tõmbas omale piima kopsudesse.

Ja kui me mõtleme sellele, kui suure tule läheduses ta oli, siis ei ole ka välistatud sissehingatud suitsust ja kuumusest tekkinud sisemised kahjustused. Oma pisikese elu jooksul suutis jänesepoeg paljudele korda minna ning näidata, mis tagajärg on kulupõletamisel. Me soovime sulle, pisike jänesepoeg, kõike ilusat sinna vikerkaaremaale.»

Kuigi kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja rahatrahviga karistatav, siis kevade saabudes tehakse seda siiski kahetsusväärselt palju. Metsloomaühing palub seetõttu silmad lahti hoida, sest oksa- ja lehehunnikutes võivad peituda väikesed loomad.

Sama kehtib ka oma aia lõkkekohas prahi põletamise kohta — enne kui sa tikku tõmbad, veendu selles, et okste ja heina sees ei ole ühtegi elusolendit magamas või pole seal näiteks linnupesa, kus sees munad. Esmasel vaatlusel ei pruugi loomi-linde märgatagi, sest inimese lähenedes kasutavad väikesed olendid kuhilat peidukohana. 

Enamus maastikupõlenguid saavad alguse esmapilgul süütust lõkkest. Hetkega kontrolli alt väljuda võiv kulupõletamine on aga nii ohtlik, et see on Eestis aastaringselt keelatud. Seadus näeb nii enda kui naabrite elu ja vara, aga ka eluslooduse ohtu seadnud inimestele karistusena ette rahatrahvi kuni 1200 euro ulatuses ning juriidilistele isikutele kuni 3200 euro ulatuses.