Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Loomaarst selgitab: millised ohud varitsevad lemmikloomi kevadel?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: carmen rieb / PantherMedia / carmen rieb / Scanpix

Kevad on aeg, kus kõik tärkab ja nii tõstavad pead ka mitmed ohud meie lemmikutele. Millised ohud kevadises looduses peituvad, räägib PetCity loomaarst Gerlin Järvela.

Parasiidid

Kui talv ja öökülmad läbi saavad, hakkavad meie lemmikuid tihti vaevama parasiidid. Nii sise- kui välisparasiidid muutuvad jälle aktiivseks ning suudavad välitingimustes ellu jääda. Kevadest kuni talve hakuni tuleb oma lemmikule manustada regulaarselt ussirohtu ning välisparasiitide vastaseid preparaate. Vahendeid on palju ning erinevaid, kuid üldine soovitus oleks neid soetada apteegist või loomakliinikust ning enne ostmist ka loomaarstiga nõu pidada.

Allergiad

Nii nagu paljudel inimestel, esineb ka meie lemmikutel kevadisi allergiaid. Üsna tavaline on see, et õietolm põhjustab ka koerale või kassile probleeme. Siin tuleks tähele panna ja reageerida tüüpilistele sümptomitele, mis allergiaga kaasnevad. Näha võib punetavaid silmi ja suurenenud pisaravoolu, samuti sügelust, aevastamist, kõrvade ja näopiirkonna kratsimist. Tõsisema allergia puhul võivad nahal, kõrvades, silmades tekkida ka tugevamad põletikud. Selliste sümptomite avaldumisel soovitan pöörduda loomaarsti poole, kes saab kindlaks teha, et tegemist on just allergiaga ja vajadusel soovitada ravi.

Putukad

Kevadel muutuvad aktiivseks ka sääsed, mesilased ja muud tüütud putukad, kes võivad meie lemmikloomadele ohtlikud olla. Kuigi enamasti need tegelased vaevusi ei põhjusta, siis on loomi, kes on nende hammustuste ja nõelamiste suhtes ülitundlikud. Ei ole väga harv juhus, kus mõne sääsehammustuse saanud koer üleni sügelevaid punne täis läheb.

Hullemad on juhud, kui mesilase nõelamise peale tekib anafülaktiline šokk. Sellisel juhul tekivad üsna kiirelt loidus, hingamisraskused, paanika ja isegi krambid ning lõpuks surm. Neid sümptomeid nähes tuleb kiiremas korras jõuda loomakliinikusse. Loom, kes ei ole ülitundlik mesilastele ja herilastele, aga on saanud nõelata suu- või kaelapiirkonda, tuleks siiski igaks juhuks kliinikusse toimetada, kuna paistetus võib hakata hingamist segama. Kui näete, et teie loom on nõelata saanud, kuid mingeid sümptomeid ei teki, siis tasuks tal siiski ööpäeva jooksul tavalisest rohkem silma peal hoida ning teda mitte üksi jätta.

Rästikud

Aprillis muutuvad aktiivseks ka rästikud. Tüüpilised kohad, kuhu meie lemmikud hammustada saavad, on näo- ja kaelapiirkond ning käpad. See kui palju mürki rästik hammustuse korral väljutab on varieeruv. Heal juhul hammustab ta vaid hoiatuseks ja ei pruugi mürki väljutada. Samas on noored kevadised rästikud mürgisemad ning nemad ei oska veel mürgikogust reguleerida. Mürgi organismi sattumise korral võivad tekkida eluohtlikud tagajärjed nagu tursed, hüübimishäired, verejooksud, kudede surm, südame rütmihäired ja vererõhu langemine. Umbes tunni jooksul tekib ulatuslik turse, mis on äärmiselt valulik. Kui turset ei teki võib arvata, et mürki oli väga vähe või üldse mitte.

Igal juhul tuleb koeral takistada liikumist, sest ringi tormamine tõstab vererõhku ja liigutab mürki organismis kiiremini ringi. Turse tekkides tuleks kindlasti pöörduda loomakliinikusse. Kui hammustus on näo- või kaelapiirkonnas võivad tekkida hingamishäired. Kindlasti ei tohi kasutada žgutti, pigistada või mürki haavast välja imeda ega haavale jääkotti asetada. Kõige parem on ise jääda rahulikuks ning proovida ka loom rahulikuna hoida ning pöörduda kliinikusse.

Mürgid koduaias

Kevad on ka külvamise ning istutamise aeg ja tihti on meie lemmikud meiega selle tegevuse juures aias kaasas. Kui sul on loom, kes käib aias ja on oht, et ta kaevab või sööb lilli, mida oled istutanud, siis tuleb läbi mõelda, mida oma aeda panna. On lilli, mis on lemmikutele mürgised. Kui sa ei ole kindel, kas konkreetne taim on ohtlik, siis lihtne googeldamine või kõne loomakliinikusse annab enamasti vastuse. Sama on ka lilledega, mida tuppa tuuakse. Ka nende puhul tasub uurida, kas need on meie lemmikutele ohutud.

Kevadise aiahooajaga käivad tihti käsikäes väetised ja mürgid. Tõenäoliselt lemmikloomaga omanik neid oma aias ei kasuta, kuid mainida tasub seda siiski. Kõik keemilised väetised on lemmikutele äärmiselt ohtlikud. Sama lugu on ka hiirtele, rottidele ja tigudele mõeldud mürgiga! Mina soovitaks neid asju oma aias mitte kasutada ning üldse oma kodust eemal hoida. Kui on variant, et teie loom saab oma aiast välja naabrite aedadesse, siis tasub teha uurimistööd, kas ja mida naabrid kasutavad.

Soe ilm

Ilmade soojenedes tuleb olla tähelepanelik, et lemmikul oleks alati ligipääs puhtale veele. Samuti peab loomal alati olema võimalus varju minna. Ka kevadised ilmad võivad minna nii soojaks, et otsese päikese käes olles võib tekkida loomadel ülekuumenemine. Kindlasti ei tohiks oma lemmikut jätta autosse, kus juba praeguste ilmadega muutub õhk lühikese ajaga väga kuumaks.

Aknad

Kodus tahame järjest enam aknaid lahti hoida. Kõrgel elades tuleb läbi mõelda, ega loomal ei ole võimalik läbi lahtise akna välja kukkuda. Samuti on äärmiselt suur probleem pakettaknad, mis avanevad kaldega ehk tuulutusasendis. Paljud kassid üritavad läbi selle õue ronida, kuid vajuvad allapoole ning jäävad akna vahele kinni. See on väga tõsine probleem, mis võib juba minutitega kassile saatuslikuks saada.

Mida rohkem kass rabeleb, seda enam ta sinna kinni jääb. Kinni surutakse veresooned ja närvid ning viga saavad ka siseorganid. Isegi kui kass saadakse kätte elusalt, on tekkinud vigastused juba nii suured, et kass siiski sureb. Seega ei tohi mitte kunagi aknaid lahti või tuulutusasendisse jätta ning ise kodust lahkuda. Kuulen ikka omanikelt, kuidas nende kass ei ole üritanud kunagi aknast välja ronida ja vaevalt, et see ka nüüd juhtub. Samamoodi ütlevad ka need omanikud, kelle kassiga selline õnnetus juhtunud on, et nende kass ei üritanud kuni selle hetkeni kunagi aknast välja ronida…

Jooksuaja aktiivsus

Kevade toob endaga jooksuaja ja palju koeri murrab aiast välja, kuna loodus kutsub. Nii võib aga juhtuda palju õnnetusi. Tavalised on nii kaklused ja hammustushaavad kui ka õnnetused autoteedel. Parim viis seda vältida on oma loom lasta kastreerida või steriliseerida. Kastreerimisel ja steriliseerimisel on ka palju muid positiivseid külgi, mis meie loomale pikema eluea tagavad.

Leptospiroos

Kole haigus, mis meie lemmikuid just soojadel ja niisketel aegadel ohustab, on leptospiroos. Kõige rohkem tasub seda karta kevadel ja sügisel, kuid haigusjuhtumeid esineb ka suvel. Leptospiroos on bakteriaalne haigus, mis on äärmiselt salakaval palja silmaga me seda ei märka.

Leptospiroos levib eelkõige närilistega, täpsemalt nende uriiniga. Kuna närilisi on meil nii linnas kui maal, siis tegelikult on ohus kõik koerad, kes õues käivad. See on põhjus, miks ei tohi lasta oma koeral juua porilompidest, järvedest, tiikidest ja muudest seisvatest veekogudest. Võimalik on ka kasside haigestumine, kuid seda juhtub väga harva.

Leptospiroosi vastu on olemas vaktsiin, mida tuleb lasta oma koerale teha üks kord aastas. Kassidele vaktsiini ei ole. Kuigi vaktsiin on vaid nelja haigustüve vastu, siis tasub selle tegemine sellegipoolest ära. Leitud on, et kui koer peaks mõnesse muusse tüvesse nakatuma, siis võib haigus kulgeda märksa kergemalt.

Leptospiroosi sümptomid ei ole spetsiifilised ning sarnanevad väga paljude teiste haigustega. Lemmik tunneb ennast kehvasti, võib juua ja urineerida rohkem, ei taha süüa, tekkida võib kõhulahtisus ja palavik. Selliste tunnustega tasuks igal juhul kliinikusse pöörduda, kus juba tehakse vajalikud testid, et diagnoos panna ja ravi alustada. Oodata ei tasu, kuna ägeda vormi korral võib loom surra juba mõne päevaga. Leptospiroos on ohtlik ka inimesele!

Liigne energia 

Lõpetuseks mitte küll eluohtlik, aga siiski üsna levinud probleem meie koertel on kevadine «ülepingutus». Kuidas see saab juhtuda? Talvel liigume pahatihti ise vähem ja selle tõttu liiguvad vähem ka meie lemmikud. Isegi kui me seda tunnistada ei taha, siis talvised ülekilod kimbutavad meist paljusid. Seda suurem on motivatsioon ja hoog kevade saabudes hakata end rannavormi viima. Nii nagu ei ole järsk suur koormuse tõstmine meile hea, ei ole see hea ka meie loomadele. Kevadised jalutuskäigud ning jooksuringid võiksid alguses olla kergemad, et ka lemmik jõuaks järk-järgult toonust tõsta ja ei teeks oma liigestele liiga. Nii saate ise kui ka teie koer füüsiliselt aktiivsed olla kogu kevade ning ka edaspidi ilma, et mõni lihase- või liigeseprobleem kimbutama hakkaks.

Tagasi üles