Jäneste püha: nunnud nudisabad on nõudlikud lemmikud

Küülikule mõeldes kujutab enamik inimesi tõenäoliselt ette väikest ja mõnusalt sülle mahtuvat karvapalli. Tegelikkus on aga selline, et mõne mehe pikkkõrv on suurem kui teise koer. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Lihavõttepühadel ei saa munade ja tibude kõrval üle ega ümber jänestest. See aeg tekitab nii mõneski meist kihu üks armas ja karvane seltsiline enda või lapse rõõmuks koju võtta, kuid nagu iga teisegi lemmiklooma puhul ei maksa otsust uisapäisa teha.

Küülikule mõeldes kujutab enamik inimesi tõenäoliselt ette väikest ja mõnusalt sülle mahtuvat karvapalli. Tegelikkus on aga selline, et mõne mehe pikk-kõrv on suurem kui teise koer: nagu nende nimigi vihjab, jääb flandria hiidküülikute kaal keskmiselt kuue-seitsme kilo kanti ja 80-sentimeetrine kehapikkus pole midagi ebatavalist. Sellise hiiglase lemmikloomana pidamisest unistamises pole ju midagi halba, ent arvestada tuleb, et tubaseks perelemmikuks need tuttsabad ei sobi.

Otsus, millist tõugu seltsiline koju võtta, sõltub suuresti inimese soovidest, sest variante on palju ning tõuge väiksemaid ja suuremaid, rahulikuma ja ärksama iseloomuga. Staažika küülikukasvataja Janika Roopsi sõnul on populaarseimad kodus peetavad kääbustõud hermeliinid, lõvilakad ja kääbuspässid, suurte küülikute hulgast sobivad lemmikloomadeks hästi aga prantsuse pässid ja hõbeküülikud.

Suurusest olenemata on kõik küülikud inimeste suhtes üldjuhul heatahtlikud ning kui omanik küülikuga hästi käitub, ei ole loomakesel põhjust agressiivsusega vastata. Roops nentis, et erandeid siiski on ja mõnikord saavad ka rahumeelsed küülikud pahaseks. «Jooksuajal ajab emaste lõhn vastassoo ärevile – kui mul on lõhn küljes, tükivad isasloomad agressiivselt peale,» rääkis kasvataja. «Ning mõnikord ei meeldi küülikule lihtsalt üleliigne tähelepanu. Rünnak on vähetõenäoline, aga loom võib omanikku meelega ehmatada ja agressiivseid häälitsusi teha.»