Huvitav teada: miks on rohutirtsudel kõrvad kõhu peal?

Rohutirts.

FOTO: Andy Nowack / PantherMedia / Andy Nowack

Asjaolu, et rohutirtsudel on kõrvad kõhu peal ja nende sugulastel kilkidel suisa jalgadel, tundub meile imelik. Aga vahest oleme imelikud hoopis meie koos kõigi teiste selgroogsetega, sest meie kõrvade asupaik piirneb pea külgedega.

Jay Ingrami raamat «Seletav teadus» annab meile lõbusas ja lihtsas keeles vastused paljudele põnevatele küsimustele nagu näiteks: Kas ämblikud suudaksid nahka panna kogu inimkonna? Miks on piprad vürtsikad? Miks on mõned inimesed vasakukäelised? Toome teieni ühe põneva küsimuse raamatust.

Putukatel võivad kõrvad asuda ükskõik kus: mõnedel ööliblikatel asub kõrv suu kandis; parmudel seal, kus esijalg kehaga kokku saab; palvetajaritsikatel jälle tagajalgade vahel. Vali putuka kehal mistahes koht ja arvatavasti leiad mõne liigi, kel asub seal kõrv. Või kaks, või vähemalt ühel juhul lausa kaksteist!

Kas teadsid? Kuna putukate kõrvad võivad asuda ükskõik kus, võiks küsimuse ka ümber pöörata: miks on inimestel sarnaselt teiste selgroogsetega kõrvad peas, mitte näiteks põlve otsas? Kõigil selgrooga loomadel on kõrvad peas silmade taga ja lõuast kõrgemal. See märkimisväärne sarnasus tuleneb kuulmisaparaadi evolutsioonilisest arengust. Sarnaselt enamikule meie keha süsteemidele pärineb seegi kuskilt, ning selgroogsete puhul on see nähtavasti (sadade miljonite aastate jooksul) tekkinud peaga seotud embrüostruktuuridest.

Sel on mitmeid põhjusi, miks putukate kõrvu võib leida paljudelt kehaosadelt. Putukate kõrvad arenesid välja struktuuridest, mis määrasid keha ja selle erinevate osade (nagu jalad ja tundlad) ruumilise paiknemise. Evolutsiooni käigus oli neil suhteliselt kerge kõrvadeks muutuda, ning kuna selliseid meeleorganeid võib putuka kehalt leida vaata et kõikjalt, siis mõnede järkjärguline spetsialiseerumine kuulmisorganiteks tõigi kaasa selle, et erinevatel putukaliikidel asuvad kõrvad mitmetel muudel kehaosadel peale pea.

Veel üks põhjus, miks putukate kõrvu võib leida mitmetelt kehaosadelt, seisneb selles, et paljud putukaliigid peavad aru saama, kust heli pärineb. Olgu siis tegu emase kilgiga, kes üritab määrata, kust suunast kostis isase paaritumishüüd (kuigi antud juhul tekkis see «paaritumishüüd» isakilgi jalgade üksteise vastu hõõrdumisest!), või ööliblikaga, kes tahab teada, kust lendab ligi kajasignaale saatev ohtlik nahkhiir, on oluline, et heli tulekusuunda saaks määrata kiiresti ja täpselt.

Üheks võimaluseks on võrrelda heli saabumishetke või intensiivsust paremal ja vasakul. Mida kaugemal asub parem kõrv vasakust, seda paremini saab seda teha. Putukate kehaehituse tõttu võib see edukamalt töötada siis, kui kõrvad paiknevad näiteks jalgadel, mitte pea külgedel (kuigi see on teoreetiline arutluskäik, sest selliseid putukaid ei pidavatki olema, kelle kõrvade asukoht meenutaks meie oma), ning säärastel putukatel on teiste ees eelis. Kõrgsagedusega helide suunda on üsna lihtne määrata saabumishetke järgi. Madalsageduslike helide puhul see sama edukalt ei toimi, nii et putukatel, kel on vaja tajuda ka selliseid helisid, asuvad kõrvad paikades, kus heli mõjutab trummikilet nii seest kui väljast.

Teadusfakt! Paljude liikide kuulmine keskendub just neile sagedustele, kus häälitsevad nende liigikaaslased. Isakilgid «siristavad» emaste ligimeelitamiseks. Emase kilgi kõrv kuuleb kõige paremini just toda helisagedust. Ööliblikate kuulmine keskendub ultraheliplõksudele, mida nahkhiired jahipidamiseks kasutavad, ning neid tajudes sooritavad nad vältimismanöövri, pannes tiivad kokku ja kukkudes nagu kivi.

Viimaks tuleb mainida, et arvatavasti poleks putuka peas ruumi kõrvapaari või isegi üheainsa kõrva jaoks. Need putukad, kel on arenenud kuulmissüsteem, kasutavad kombinatsiooni retseptorrakkudest, õhuga täidetud torukestest ja muudest seonduvatest struktuuridest. Ilmselt on kehaõõnsused ainus mõistlik paik, kuhu kõik need osad mahuvad.

Nii et putukatele on põhjust aplodeerida: nad on väikesed ja nende kehas on vähe ruumi, kuid nemadki on varustatud erakordsete kõrvadega, mille evolutsioon neile meisterdas.

Populaarne

Tagasi üles