:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/08/11934012t1hea82.jpg)
Viimase nädala kuivad ilmad on endaga kaasa toonud suurel hulgal kulupõlenguid ning agarad tikutõmbajad ei mõtle enne alustamist sellele, et nende süüdatava risuhunniku all võivad peituda abitud elushinged.
Hooletu tuletegemise tagajärg: leegid kustutasid jänesepoegade eluküünlad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna hommikul korjas Muuga päästekomando päästetööde käigus üles kõrbenud karvaga jänesepoja. Kusagil pidid olema ka pikk-kõrva teised pesakaaslased, kuid Eesti Metsloomaühingu Järvamaa piirkonnajuhi Virge Võsujala sõnul tundub, et nende elud said leekides otsa.
Just Metsloomaühingu hoolde jänesepoeg antigi. Veterinaari juures selgus, et loomake oli õnnesärgis sündinud ning kuumakahjustusi tema silmad saanud ei olnud. Küll aga on väikesel pikk-kõrval küljes tugev kärsahais ning teised hoiukodus olevad jänesepojad teda omaks ei võta.
/nginx/o/2019/04/08/11935017t1hb8e3.jpg)
Kuigi kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja rahatrahviga karistatav, siis kevade saabudes tehakse seda siiski kahetsusväärselt palju. Metsloomaühing palub seetõttu silmad lahti hoida — oksa- ja lehehunnikutes võivad peituda väikesed loomad.
Sama kehtib ka oma aia lõkkekohas prahi põletamise kohta — enne kui sa selle tiku tõmbad, veendu selles, et okste ja heina sees ei ole ühtegi elusolendit magamas või pole seal näiteks linnupesa, kus sees munad. Esmasel vaatlusel ei pruugi loomi-linde märgatagi, sest inimese lähenedes kasutavad väikesed olendid kuhilat peidukohana.
Enamus maastikupõlenguid saavad alguse esmapilgul süütust lõkkest. Hetkega kontrolli alt väljuda võiv kulupõletamine on aga nii ohtlik, et see on Eestis aastaringselt keelatud. Seadus näeb nii enda kui naabrite elu ja vara, aga ka eluslooduse ohtu seadnud inimestele karistusena ette rahatrahvi kuni 1200 euro ulatuses ning juriidilistele isikutele kuni 3200 euro ulatuses.