:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2019/04/02/11916705t1h02f3.png)
Pikka aega mõistatasid bioloogid, kuidas tavakeksikud, keda kutsutakse ka kängururottideks, end lõgismadude eest kaitsevad. Aegluubis filmitud kaadrid tõid asjasse lõpuks selguse — kavalad keksikud ei pea paljuks ründajale hoope jagada.
Video: «ninja-rotti» rünnanud madu sai saagiks vaid jalahoobi lõugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealtnäha nõrkade ja kaitsetute keksikute saladuseks on nende tugevad tagajalad ja hea reaktsioonikiirus. Rünnaku korral tõukavad keksikud end õhku ning ning väldivad nii madude hambusse sattumist. Kui närilised aga piisavalt kiiresti reageerida ei jõua, kasutavad nad oma tagumisi jalgu ründaja löömiseks ja eemale tõukamiseks. Keksikute enesekaitsemehhanismi jäädvustas kolme California ülikooli teadlaste poolt moodustatud töörühm, kelle kõrbesse üles seatud infrapunakaamerad loomadel silma peal hoidsid. Tänu aegluubi kasutamisele võimaldas see neil näha muidu vaid 100 millisekundit kestva rünnaku igat detaili. Vaata videot!