Suur lootus loomaomanikele: jah, lemmikut saab kloonida! (2)

Priit Pullerits
Copy
Jaan ja Merrit Kiho veidi rohkem kui kolm aastat tagasi oma lemmiku Hummeriga kodus elutoas.
Jaan ja Merrit Kiho veidi rohkem kui kolm aastat tagasi oma lemmiku Hummeriga kodus elutoas. Foto: Pille Saar

Teadus on arenenud niikaugele, et võite oma kallile koerale või kassile kinkida vaat et igavese elu. Tõsi, see pole just odav. Aga iga uus asi maksab algul palju. Küll hind kukub.

Hummer oli restoranis nagu toidu degusteerija. Lõppeks oli ta harjunud ju sööma kõike, singist-vorstist saiatükkideni. Vähe sellest: Hummer pani oma toidukogemused ka kirja ning andis välja 280-leheküljelise kõvakaanelise elustiili- ja kokaraamatu «Õgivad ja blogivad». Enamgi veel: temast jõudis ETV ekraanile kuueosaline seriaal «Hummeri jälgedes».

Hummer oli Ameerika buldog. Jah, oli... Mullu detsembris, teise advendi pärastlõunal, käis ta hommikul krips-kraps väljas ja ajas ära oma koeraasjad. Tal oli vanust tosin aastat ja neli kuud. Niigi paar-kolm aastat rohkem kui tema keskmisel tõukaaslasel. Siis tuli Hummer tuppa, kirjeldab tema perenaine Merrit Kiho, heitis pikali, vonksas korra sabaga ja... läks.

Hummeri lahkumine polnud südantmurdev üksnes perekond Kihole, vaid ka nende kodurestorani MerMer kauastele kundedele Jaanirannal Juminda poolsaarel Kolga-Aabla külas. Paljud neist olid šokeeritud, kui Hummeri saatusest kuulsid, lausub Merrit Kiho, mitme kokaraamatu autor. «Ta suutis kõigile külalistele hinge minna,» lisab ta.

Aga teaduse ja tehnoloogia areng on jõudnud niikaugele, et lemmiklooma lahkumine vikerkaare taha ei pruugi olla totaalselt lõplik, nii et ainus, mis jääb, on ilusad mälestused. Ameerikas ja Aasias kogub populaarsust koerte ja kasside kloonimine. Kuigi esimesed katsed, ja seejuures edukad, tehti ses vallas juba möödunud kümnendi keskel, jõudis teema laiema publiku teadvusse aasta tagasi, kui

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles