Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2019/03/28/11903353t1h2eec.png)
Internetis ringleb video Bravehearti-nimelisest lõvist, kelle totter näoilme inimestele palju lõbu valmistab. Tundub, et lõvile tegi miski nalja, ent tegelikult on tema irevil «naeratuse» taga hoopis bioloogiline refleks.
Nii kodukassidel, teistel suurematel kaslastel kui ka näiteks hobustel ja madudel on suulaes imepisike sigarikujuline organ, mida kutsutakse Jacobsoni elundiks. Tegu on lisahaistmiselundiga ning kui loom oma suud lahti hoiab, loob see võimaluse nuusutatavast asjast tugevam lõhn saada.
Sellist käitumist nimetatakse Flehmeni refleksiks — Bravehearti näoilme on tegelikult viis paremini tunda õhus hõljuvaid feromoone, mis pärinevad emasloomade uriinist. Teadlased arvavad, et Flehmeni refleksi abil saavad kaslased teha kindlaks selle, kas teine isend on paaritumiseks valmis ja isegi selle, kas too on üleüldse võimeline järglasi saama.