Leptospiroos on potentsiaalselt surmav zoonootiline haigus (haigus võib kanduda loomalt inimesele), mille tekitajaks on Leptospira perekonda kuuluvad spiroheedid.
Kuidas koerad leptospiroosi haigestuvad?
Leptospiroos levib peamiselt nakatunud väikenäriliste uriiniga. Loomad nakatuvad kas otsesel kontaktil või kaudselt kokkupuutudes haige looma uriiniga või pinnasega. Tihti leidub leptospiroosi seisvates veekogudes, porilompides või piirkondades, kus liigub palju väikenärilisi (hiired, rotid). Seega esineb leptospiroosijuhtumeid Eesti kliimas aastaringselt, kuid rohkem suvel ja sügisel.
Haigestuda võivad igas vanuses koerad. Riskigrupis on töökoerad, jahikoerad ning lemmikloomad, kes liiguvad palju vabas looduses. Samuti on suurem risk koertel, kes ujuvad looduslikes veekogudes ning joovad järve- või jõevett.
Millised on haiguse tunnused?
Leptospiroosi kliinilised tunnused on mitte-spetsiifilised, peamiselt on kliinilised tunnused seotud neeru- ja/või maksakahjustusega:
- Isutus
- Loidus
- Oksendamine
- Kõhulahtisus
- Palavik või hüpotermia (alatemperatuur)
- Kõhuvalu
- Itkerus (kollasus)
- Liigeste valulikkus, tahtmatus liikuda
- Kaalukadu
Kuidas leptospiroosi diagnoositakse?
Leptospiroosi diagnoositakse anamneesi, kliiniliste tunnuste ja laborleidude järgi. Kujutleva diagnostikana kasutatakse peamiselt röntgenuuringut ja ultraheliuuringut.
Leptospiroosi kahtlusega loomadel teostatakse leptospiroosi kiirtest, mis määrab looma verest leptospiroosi antikehi. Kiirtest võib anda valepositiivseid ning valenegatiivseid tulemusi, seetõttu on soovitatav alati saata vereproov laborisse lõpliku diagnoosi saamiseks.
Kuidas leptospiroosi ravitakse?
Leptospiroosi sümptomitega koerad vajavad reeglina hospitaliseerimist. Ravi hõlmab endast antibakteriaalset teraapiat ja toetavat ravi vedelikteraapia, gastroprotektantide ja valuvaigistitega. Sageli kasutatakse raviskeemis kahte erinevat antibiootikumi.