:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11881844t1h4029.jpg)
Linnades ja teistes tiheasutusega kohtades on kinnisvara haldavatel inimestel käes sobilik aeg ennetada või oluliselt vähendada peagi hoonete lähiümbruses elavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme.
Linnaloomade ja -lindudega tuleks hoida heanaaberlikke suhteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Linn ja muu tiheasustusala on loomulik elukeskkond paljudele linnu- ja loomaliikidele. Nad elavad praegu ja ka edaspidi linnas inimese kõrval, mistõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada,» sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad. Keskkonnaamet tuletab kõigile majaomanikele meelde, et enne ulatuslikumat pesitsemis- ja sigimisperioodi on viimane hetk ennetada linna asunud liikidega kaasnevaid probleeme.
Katustel, pööningutel, räästaalustes, rõdudel, keldrites, laoplatsidel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise ja püsivalt elama asumise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse mittesoovitud lindude-loomade juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, sigimisperioodil, on lindude-loomade häirimine ebaeetiline ja seaduse kohaselt keelatud.
Ka hoonete ulatuslikumate ehitus- ja remonditööde kavandamisel peaks varakult arvestama lindudega hiljem kaasneda võivate probleemidega. Samuti tuleb vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist ning korrastada prügimajandus nii, et loomad ei pääseks toidujäätmetele ligi.