Sisuturundus

Kuidas valida koeratoitu?

FOTO: Purina

„Lemmikule toitu valides tuleks lähtuda tema vajadustest.“ Purina Pro Plani tootejuht, veterinaaria eriala lõpetanud Julija Abram annab nõu, kuidas langetada õigeid ja just sinu karvase sõbra jaoks parimaid otsuseid.

Loomatarvete kaupluse toiduvaliku virvarris võib teinekord lausa ära eksida. Valik on sama lai kui tavalises toidupoes. Ahvatlevate reklaamlausetega värviliste toidupakkide hinnad ulatuvad soodsatest pakkumistest kallite erimenüüdeni.

Kõik me soovime, et meie koerad võiksid nautida oma elu iga hetke, alates jalutuskäikudest vihmas kuni uinakuteni soojas toas. Hea toit on sellise täisväärtusliku ja pika elu vundament.

Millest alustada?

Esimene samm on visiit loomaarsti juurde. Arst kaardistab olukorra: kui vana on koer, kas ta on vaktsineeritud ja saanud ussirohtu, kas esineb tervisehädasid või eelsoodumusi. Koer saab passi, kiibi ja loomulikult oma isikliku toitumisplaani. Kui lemmikloom on saadud kasvatajalt, on tavaliselt suur eeltöö juba tehtud. Kasvataja oskab öelda, kuidas toita ja mida kutsikas vajab. Ometi soovitab Julija need valikud loomaarstiga üle rääkida, sest kasvatajal ei pruugi olla veterinaarseid teadmisi lemmiklooma söötmise kohta. „Kasvatajatel on tihti väga palju kogemusi ja teadmisi oma kasvatatava tõu kohta, kuid kasvatajaid on erinevaid ning ka nende teadmiste tase erinev,” selgitab Abram. Samuti võib kutsika ostjal jääda mulje, et tegemist on professionaalse kasvatajaga, kes võib samas osutuda hoopis ebaeetilise kutsikakasvanduse vahendajaks.

Üldjoontes on Abram seda meelt, et mida kvaliteetsem on kutsika toit, seda parem on tema vundament terveks eluks. Kui koeral kujuneb juba noorena välja stabiilne ja tugev immuunsüsteem ega esine toitevaegust, on suurem tõenäosus, et loom on ka täiskasvanuna palju teravama mõistusega ja tugevama immuniteediga, see aga tähendab ka vastupidavust igasugusele negatiivsele stressile. 

FOTO: Purina

Lemmikloomapoes orienteerumine

Kui kutsikas koju tuleb, on kõige esimene küsimus muidugi see, et mida loomale süüa anda. Abrami sõnul pole vaja sellepärast kohe muretseda. Kuna tegu on ema juurest võõrutamise ja üleminekuperioodiga, tuleks vähemalt alguses jätkata söötmist sama toiduga, mida kutsikas ema juures sai. See vähendab looma elumuutuse stressi. Kui kolimisega samal ajal toitu vahetada, võib see olla viimane piisk karikasse ja mitme häda põhjustajaks. „Minu soovitus oleks kas või pooleli olev toidupakk lõpuni sööta ja seejärel vaadata juba kvaliteetbrändide poole, kui ei olda rahul selle toiduga, mis kasvataja juurest kaasa anti.“ Sama lugu on ka täiskasvanud koeraga: kui ta võetakse nt varjupaigast, siis võiks vähemalt esialgu sama toiduga jätkata, et koera elus toimuks üks muutus korraga.

Toit ja hind

Loomatoidu valimine sõltub ka hinnast. Abrami sõnul on koeratoidu hind seotud sellega, kui kvaliteetselt ja põhjalikult on tehtud investeeringuid selle väljatöötamiseks.

Toit jaguneb hinna järgi erinevatesse klassidesse. Kõigepealt üsna soodsad poetoidud – nende retsept ei pruugi olla fikseeritud. Toorainet valides lähtutakse soodsast hinnast ja kättesaadavusest. Rõhk on tavaliselt sellel, et pakendil lubatud toiteväärtus oleks tagatud, koostisosad võivad seejuures olla partiide piires erinevad.

Preemiumklassi toidul on juba fikseeritud koostisosad, kindel retsept, toidud koera erinevateks elustaadiumiteks – püütakse rahuldada koera energeetilisi vajadusi ning koostisosi ei valita vaid hinna ja kättesaadavuse põhjal. Enamik preemiumklassi toite läbivad söötmisuuringuid vastavalt AAFCO juhistele. Paljusid preemiumklassi toite müüakse just lemmikloomapoodides.

Hinna poolest järgmine klass on superpreemium, mille juurde käivad eelnevale lisaks teadus, uuringud ning söödavuse ja omastatavuse kontroll. Enamasti ei kasutata sellistes toitudes kunstlikke maitse-, lõhna- ega säilitusaineid. Toitainete poolest on need kõrgema väärtusega ja neid tuleb anda loomale väiksemas koguses.

 „Tuleb silmas pidada, et selline klassifikatsioon ei ole seaduste või määrustega reguleeritud ja esineb palju erandeid,“ ütleb Abram.

Kui see võrdlus inimeste ellu üle tuua, siis on kõige tavalisem poes müüdav sari võrdne kiirtoiduga. Preemiumklass tähendaks kodus kokkamist ja superpreemium on võrreldav sellega, et sul on olemas nii arst, toitumisspetsialist, retseptikoostaja kui ka kokk.

Salakaval pakend

Loomaomanik vaatab ka toidu visuaalset poolt. Paljud toidubrändid on üles ehitatud ahvatlevale disainile ja lööklausetele. Praegu on peamine müügiargument „liharikas ja teraviljavaba.“ Kui sinna juurde pannakse mahedates ökotoonides pakend, millel kujutatud õnnelikud loomad, ja kotile lööklause „70% värsket liha“, müüb see nagu imeväel.

Oluline on siin mõista, et „70% värsket liha“ ei pruugi tähendada seda, et toit sisaldab lubatud protsendi liha tervest toiduhulgast, vaid proteiinist ehk valgust, mis toidule on lisatud. Seejuures on värske liha seeduvus ja toiteväärtus reeglina oluliselt väiksemad kui nt lihajahul, sest värske liha sisaldab väga palju vett, lihajahu on aga kontsentreeritud kuivosa. Võtame näiteks värske aprikoosi ja kuivatatud aprikoosi võrdluse – et aprikoosist saada teatud energiakogust, on kuivatatud aprikoose vaja süüa oluliselt vähem. (NB. Ärge söötke oma loomale aprikoose!)

Pakil olev koostisosade nimekiri on ühest küljest väga informatiivne, teisalt võib aga teadmatus tekitada omanikule valearusaama toidu koostise vahekordadest. Vastavalt määrustele peavad koostisosad (sh nendes sisalduv niiskus) olema järjestatud kaalu järgi kahanevas järjekorras. Seega suure niiskussisaldusega koostisosad (värske liha ja köögiviljad) on nimekirjas eespool kui sama kogus kuivainet, mille toiteväärtus ja kasutegur võib olla hoopis suurem. Näiteks toit, mille koostisosade nimekirjas on esimesel kohal kana (70% niiskust), võib sisaldada vähem lihast saadavat valku kui toit, mille koostisosade nimekirjas on teisel või kolmandal kohal kanalihajahu (< 10% niiskust).

Paljud lemmikloomatoidu tootjad koostavadki retsepte nii, et koostisosade nimekiri oleks omanikule võimalikult ahvatlev. Nad teavad, et omanikud eelistavad näha esimese koostisosana liha ja nii lisataksegi piisavalt värsket liha, et selle võiks panna koostisosade nimekirjas esimesele kohale.

Olles teinud endale selgeks, mis on ühe või teise toote sees, tuleb langetada otsus vastavalt oma südametunnistusele ja rahakoti võimalustele.

Abram koputab ostjate südamele, et enne kindla brändi valikut võiks teha natuke taustauuringut: uurida brändi kodulehte, toitude tagasisidet, konsulteerida loomaarsti või lemmikloomapoe töötajaga. Sest nii palju, kui on omanikke, on ka erinevaid arvamusi ja kogemusi. Pakil välja toodud koostisosad ei ole alati parimad kvaliteedinäitajad, olulisem on jälgida koostisosade omavahelist tasakaalu ja koostoimet.

Paki lugemine puust ja punaseks

Loomatoidupakk sisaldab ohtralt infot mitmes keeles. Kirju kujunduse ja meelitavate lausete tagant tuleb üles leida oluline info. Õpetame, kuidas seda teha. Kõigepealt tuleks pakilt üles otsida toidu kirjeldus, mis koosneb toidu koostisosadest, toiteväärtusest ja toitumisjuhendist, lisaks maaletooja või edasimüüja infost. Seal peab olema ära toodud, kas koeratoit on complete ehk täisväärtuslik või complimentary ehk lisatoit. Esimene on tasakaalustatud toit, mis mõeldud koerale igapäevaseks söögiks ja sisaldab kõike, mida üks terve koer oma elutegevuseks vajab. Teine, lisatoit, sobib juhul, kui omanik armastab oma lemmikule osa toidust ise keeta. Ka maiused on lisatoit ja nendega ei tasuks liialdada. Kui soovitakse oma lemmikut mõni päev rohkem premeerida, tuleks tavatoidu portsjonit vastavalt vähendada.

Suure lihasisalduse austajatele paneks südamele, et koeratoidu liiga suur valgusisaldus (keskmine u 23%) võib osutuda organismile koormavaks. Liigne valk võib põhjustada koertel kõhulahtisust, pikas perspektiivis tekitab see lisakoormust neerudele ja maksale. Kõik, mis liigne, tuleb kehast välja viia, ja nii see omanik korjabki seda liigset valku kakakotti. Rohkem liha toidus tähendab ka toidu kõrgemat hinda.

„Teraviljakartus on lemmikloomatoitude puhul ülepaisutatud,“ nendib Abram. Koerad on väga hästi kohanenud teraviljast saadavate süsivesikute seedimiseks ja omastamiseks. Teravilja on palju uuritud. See on suure toiteväärtusega tooraine, millel on palju kasulikke omadusi. Teravili on väga hea süsivesikuallikas ja lisab toidule kiudaineid, mis toetavad head seedimist. Lisaks on see taimse valgu allikas. Teraviljast saab koer vitamiine, mineraale, asendamatuid rasvhappeid. See on hea kõhutäitja, hoides seejuures rasvaprotsendi väikese (nt kaalulangetus ja light-toidud). Teraviljas sisalduv tärklis aitab krõbuski kuju hoida. Nendele, kes kardavad teraviljaallergiat, võib julgustuseks öelda, et maisi-, nisu- ja sojaallergiat esineb koertel üsna harva, palju tõsisemad allergeenid on veiseliha ja piimatooted.

Kodune toit ja laua ülejäägid

Siiani juhtub seda, et inimesed poetavad oma lemmikule laua alla kondi või jagavad enda õhtusöögist üle jäänud toitu. Üldjuhul on kuldreegel, et inimestel ja loomadel on ikkagi erinev toit, sest vajadused on erinevad. Samuti ei ole loomale sugugi kasulik, kui toit on liialt maitsestatud või sisaldab toitaineid, mis võivad koerale ohtlikud olla (sibul, küüslauk, rosinad, avokaado, kanakondid jms). Alati on võimalus oma lemmikule toit ise valmistada, aga see peaks olema tasakaalustatud täistoit, mis koosneb lihast, juur- ja teraviljadest, sisaldab vitamiine ning vajalikke mineraale. Lemmikule kodus toidu valmistamine nõuab suurt pühendumust, aega, põhjalikke teadmisi lemmiku energeetilistest vajadustest ja loomatoidu tasakaalustamisest. Rahaliselt siin kindlasti ei võida! Internetis leiduvate retseptide järgi maiuste küpsetamine on palju mõnusam tegevus, millega saab hakkama iga koeraomanik.

Kokkuvõtteks soovitab Abram kasutada tervet ja kainet mõistust ning lähtuda oma lemmiklooma vajadustest: „Olge uudishimulikud! Kuulake loomaarstide ja poetöötajate soovitusi! Haarake initsiatiivi ja uurige ka ise, sest raamatud ja internet on teadmisi täis!“ Teadus muutub pidevalt ja ka loomaaomanik peab olema avatud uutele avastustele.

    Populaarne

    Tagasi üles