Loomakaitsjad: karusloomafarmid on kaotanud majandusliku põhjendatuse

Karusloomafarmide vastane rongkäik. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti, Soome, Rootsi ja Norra loomade eestkoste organisatsioonid Loomus, Animalia, Djurens Rätt ja NOAH on viimastel aastatel töötanud selle nimel, et lõpetada nimetatud riikides karusloomade kasvatamine ning ühendavad nüüd jõud, et kooskõlastada oma tegevused ja kampaaniad veelgi suurema efektiivsuse saavutamiseks.

Eestis karusloomafarmide keelustamise kampaaniat eestvedava MTÜ Loomuse juhataja Kadri Taperson märkis, et vaatamata kasvavale karusloomafarmide keelustamise pooldamisele ja arvukatele keeldudele Euroopas, jätkab karusnahatööstus tugevat rahvusvahelist lobitööd. «Loomade eestkoste organisatsioonid leiavad, et need püüdlused on ebademokraatlikud ja rajatud valedele eeldustele,» ütles Taperson.

Näiteks hiljuti püüdis Soome karusloomakasvatajate liit Profur mõjutada Norra karusloomafarmide keeldu, andes välja teate, et Soomes ei toimu diskussioone karusnaha keelustamise üle. See teade väljastati veidi pärast seda, kui Soome parlamendile esitati hääletamiseks eelnõu, mis muuhulgas sisaldas karusloomafarmide keelustamist, seisab loomakaitsjate pöördumises. 

Euroopa katusorganisatsioon Fur Europe on aastaid töötanud sertifikaadisüsteemi Welfur nimel, mille eesmärgiks on garanteerida jätkuv eetiline karusloomakasvatus Euroopas ja kogu maailmas. Organisatsioonide hinnangul on Welfur aga osutunud üksnes kommunikatsioonivahendiks, mille heaolukriteeriumid ei erine Euroopa Komisjoni soovitustest ja riiklikest seadustest.

Samuti pole lõplikult selgunud, kas Welfur auditeid teostavad alati välised audiitorid, sest Soomes kuulub kolmandik auditeerivast organisatsioonist karusnahatööstusele. «Kokkuvõttes paistab, et karusnahatööstuse lobistid on valmis kõigeks, et hoida seda tööstust elus, vaatamata sellele, et puudub demokraatlik ja majanduslik pinnas, millele toetuda,» seisis pöördumises.

Rootsis on rebaste ja tšintšiljade pidamine karmide regulatsioonide tõttu juba lõppenud. Minke kasvatatakse kontrollitud tingimustes ronimist võimaldavates puurides, kuigi selle kasumlikkus on madal. Soomes on karusloomafarmide arv viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud ja tööstus näeb kasumi teenimise nimel tõsist vaeva. Eestis on karusloomafarmide keelustamist kahel korral parlamendis arutatud ning paljud erakonnad on selle lisanud oma valmislubadustesse. Norras näeb valitsusprogramm ette farmide sulgemise 2025. aasta 1. veebruariks. 

Viimaste uuringute kohaselt pooldab 69 protsenti Eesti elanikkonnast karusloomafarmide keelustamist ning ka 2018. aastal Soomes tehtud uurimuses selgus, et 69 protsenti sealsetest inimestest on praegusel kujul toimivate karusloomafarmide vastu. Rootsis ja Norras on vastavad keelustamist pooldavad näitajad 78 protsenti (Rootsi 2015) ja 68  protsenti (Norra 2014).

Peale selle on kõikides nendes riikides keelustamise toetuseks kogutud tuhandeid allkirju. 72 000 allkirja on kogutud viimases ja siiani kestvas petitsioonis Rootsis, 139 000 Soomes aastal 2018, üle 188 000 allkirja Norras (kestab siiani) ja üle 50 000 Eestis (kestab siiani). 

Kõik allakirjutanud kuuluvad organisatsiooni Fur Free Alliance (FFA), mis premeerib Fur Free Retailer (FFR) märgiga moe valdkonna ettevõtteid, kes tahavad loobuda karusnaha kasutamisest või väljendada oma toetust sellele progressiivsele maailmavaatele.

Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid Loomus (Eesti), Djurens Rätt (Rootsi), Animalia (Soome) ja NOAH — for dyrs rettigheter kinnitavad, et karusloomafarmid mõjuvad halvasti keskkonnale, need ei suuda tagada liigipõhiseid sobivaid elutingimusi ega piisavat loomade heaolu ning nende tooted on inimeste eluks ebavajalikud. Karusloomakasvatus on kaotanud oma demokraatliku toetuse ja majandusliku põhjendatuse, raison d´être. Sellepärast on allakirjutanud organisatsioonide üks prioriteetidest jätkuvalt karusloomakasvatuste keelustamine ning koostöö, mille eesmärgiks on kehtestada karusloomafarmide keeld terves regioonis.