Video: Šveitsi valge lambakoer Aniis ja hiirekütt Kahvel on parimad sõbrad

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnus ühe katuse all elavad Šveitsi valge lambakoer Aniis ja sama karva hiirekuningas Kahvel ei kakle sugugi kui kass ja koer. Nad on hoopis suurimad sõbrad.

3,5kuune Aniis ja kolme-aastane Kahvel võivad tundide kaupa mängida ja teineteise seltskonda nautida. “Nooruse energia ilmselt liidab,” arvas loomade perenaine Pille. “Nii nad pusklevad päevast päeva: togivad, hammustavad, ajavad teineteist taga ja teevad üle kaaslase kitsehüppeid.”

Aniisi ja Kahvli sõprus on kestnud ligemale kaks kuud, kuid valgete karvakerade esmakohtumine oli kõike muud kui sõbralik. 

“Esimesel kohtumisel ei saanud Kahvel hästi aru, kes see väike karvapall on ja miks ta meie toas on. Ajas end tagurpidi U-kujuliseks, kõndis küünte peal ja sisises. Aniis väikese titena ei saanud millestki aru. Alles siis, kui Aniis läks puuri esimest uue kodu und tegema, julges Kahvel ligineda ja nuusutada. Võttis paar päeva ja nad said sõpradeks ja hakkasid üksteisega mängima,” jutustas omanik.

Aniisi pesa asub puuris, kus ta magamas käib. Kui pererahvas kodust välja läheb, jääb ta samuti puuri. See kindlustab, et ta omapäi pahandust tegema ei pääseks. 

“Paar päeva tagasi jäi Aniis natukeseks ajaks lahtiselt tuppa. Tagasi jõudes avastasin, et ta oli ajalehed “läbi lugenud”,” rääkis Pille kutsika vempudest. 

Puuris on Aniisi veekausski, mille juures Kahvelgi janu kustutamas käib. Samuti meeldib Kahvlile puuris uinuda. 

“Vahel Aniis ja Kahvel mängivad seal. Videos, kus nad maadlevad, on puuri uks tegelikult lahti. Lapsed läksid mööda ja lihtsalt lükkasid puuriukse koomale,” rääkis perenaine.

Aniis tuli majja, kui pere eelmine koer Safran mullu taevastele jahimaadele läks. Tema oli suur sõber pere teise kassi Nääpsuga, kellega nad koos teineteise kaisus magasid. 

“Kui noor Kahvel hakkas vanaproua Nääpsut kiusama, astus Safran vahele. Kui meie perre tuli Aniis, sai Kahvel mängukaaslase,” selgitas Pille. 

Perenaise jutu järgi pealikku selles kambas ei leidu, aga igaühel on välja kujunenud oma roll.

“Aniis on ikka veel see väike totu, kes nooruse uljuse ja agarusega püüab kasse mängima kutsuda. Kahvel siis otsustab, millal on aeg mängida. Kui ei taha, ronib kuskile kõrgemale magama. Aniis võib siis kiljuda ja kutsuda, aga kuna Kahvel on kurt, pole sellest tolku. Vanaproua Nääpsu hoiab aga eemale mõlemast. Kui saab aru, et kumbki pole mänguhoos, siis jalutab nendest väärikalt mööda ja ajab omi kassiasju,” seletas Pille.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles