Eesti kelgukoerad lähevad Euroopa rängimale teekonnale

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heinrich Lukk 2017. aastal Rootsis oma Alaska malamuutidega kelgukoerarakendite võidusõidul.
Heinrich Lukk 2017. aastal Rootsis oma Alaska malamuutidega kelgukoerarakendite võidusõidul. Foto: Irene Hansen

Kelgukoerte kasvatajal Heinrich Lukil on jäänud vaevalt kuu aega, et valmistada oma neljajalgsed sõbrad ette märtsis Põhja-Norras peetavaks 500 kilomeetri pikkuseks võistluseks.

Kõige hullem on siis, kui saabub lumetorm. Valges supis ei näe midagi, isegi päikest, mille järgi suunda hoida. Siis on targem paigal püsida. Ja lihtsalt oodata.

Finnmarkslopeti, Põhja-Norras peetava 500 kilomeetri pikkuse kelgukoerte võistluse korraldajad on arvestanud, et halvimal juhul tuleb osalejail oodata päevi. Seepärast on normaalsetes oludes kuni viie-kuuepäevaseks kavandatud võidusõidu reeglites kohustus, et kahe-kolme ööpäeva moon ja varustus peab alati kaasas olema. «Seal ei hakata sind enne otsimagi, kui 24 tundi on [kadumisest] möödas,» lausub Heinrich Lukk, kes läheb esimese eestlasena viie nädala pärast startivale Finnmarkslopetile kaasa tegema. See on maailma põhjapoolseim koerarakendite võistlus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles