Mis saab varjupaigaloomadest?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pet City

Meie väikeses Eestis on koduta loomi selgelt liiga palju. Hetkel hoolitseb Varjupaikade MTÜ rohkem kui 700 kassi ja 100 koera eest. Igapäevaselt vajavad nad nii sooja pesa kui ka korralikku kõhutäit. Just kõhutäiteks kulub varjupaikadel kõige enam raha. Varjupaigakoerad ja -kassid söövad ühe päevaga ära ligi 60kg kassi- ja 50kg koeratoitu. Nende menüüs on nii kuivtoit kui konservid. Murettekitav on aga olukord, kus kohalik omavalitsus maksab looma ülalpidamiskulusid vaid 2 nädalat, ent kahjuks viibib valdav enamus hüljatud loomi varjupaigas kauem kui 14 päeva.

Mis saab neist loomadest edasi?

Loomulikult ei visata loomi pärast 14päevast varjupaigas veedetud perioodi taas tänavale, kuid selge on see, et olukord on keeruline ja seda just rahaliselt, kuna loom tahab süüa ka varjupaiga 15. päeval ja sealt edasigi. See on aga võimalik vaid tänu südamlike inimeste annetustele ning seetõttu erinevaid kampaaniaid korraldataksegi. Näiteks saab aidata koos PetCityga. PetCity kauplustes on leitavad varjupaigaloomade südamesoovid ning spetsiaalsed annetuskastid, mille sisu annetatakse Varjupaikade MTÜle.

Varjupaikade mittetulundusühing on aastate jooksul suutnud uude koju aidata enam kui 10 000 looma. Organisatsioonil on 7 varjupaika üle Eesti ning nad on koostööpartneriks 14 omavalitsusele. Kahjuks ei ole aga mitte kõik omavalitsused tänaseks nendega koostöölepet sõlminud, mis tähendab, et rahapuuduse ja bürokraatia tõttu jäävad nii mõnedki loomad veel ulualuseta ja saatuse hooleks. Varjupaigad saavad loomi vastu võtta vaid lepingu sõlminud omavalitsuse territooriumidelt ja pakkuda neile vajalikku abi tänu sellele, et omavalitsused tasuvad loomade elementaarsete esmaste ülalpidamiskulude eest 14 esimesel varjupaigapäeval. Varjupaikade MTÜ märgib, et kui nad võtaksid loomi vastu kõikidest linnadest ja valdadest, siis oleksid nad sunnitud eutaneerima neist väga paljud, kuna nende ülalpidamiseks ja raviks puuduksid vahendid. Seetõttu palutakse loomadest hoolivatel kodanikel pöörduda oma omavalitsusse rõhutamaks koostöö tähtsust kohaliku loomade varjupaigaga.

Kuid loomulikult algab kõik inimeste mentaalsusest. Meil on endiselt veel palju koduta loomi tänavatel just seetõttu, et inimesed ei anna endale aru, et ühel hetkel kasvab sellest väikesest koerapojast ja nunnust kassiplikast suur loom, kes vajab palju tähelepanu, koolitamist, süüa, juua ja mõnikord ka kalleid arstivisiite. Seetõtu tasub oma looma võtmise plaanid põhjalikult läbi kaaluda. Kui aga kõik on selge ja läbi mõeldud võib pilgu peale visata ka varjupaikades elavatele loomadele. Need loomad oskavad sageli oma hinges olla äärmiselt tänulikud oma teise võimaluse üle ning näitavad seda ka helluse ja truudusega üles oma uuele peremehele.

Ent, kui varjupaigaloomale sinu peres veel kohta pole, saad aidata ka teisiti. Lähemalt saad uurida SIIT.

Copy
Tagasi üles