Kurb statistika: Eestis registreeritakse aastas tuhandeid loomade väärkohtlemisi
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
24. jaanuar 2019, 13:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/24/11736524t1hf77d.jpg)
Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) infoliinile laekus 2018. aastal kokku 3033 teadet. Ülekaalus on kaebuste sisu poolest loomade väärkohtlemised. Seesugustest juhtumitest teatati keskmiselt 33 korda kuus.
«Loomulikult ei ole kõik väärkohtlemised üksnes loomade vastu suunatud otsene vägivald, vaid enamik teateid puudutab loomade pidamistingimusi,» nentis ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro. «Näiteks puudub loomal korralik kuut, karv on pulstunud ja must, koera hoitakse kinni lühikese keti otsas või pikalt kitsal alal, näiteks rõdul. Sellised rikkumised on ohuks nii looma füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.»
Midro lisas, et et endiselt on meil probleemiks soovimatute loomapoegade uputamine või muul moel tapmine. «Soovimatute järglaste tulekut on äärmiselt lihtne vältida looma steriliseerides või kastreerides,» tõi Midro välja kõige loogilisema lahenduse probleemi vältimiseks. «Harvad ei ole ka loomade avalikud löömised või lausa peksmised. Seda juhtub sageli koertega, keda omanikud ei ole suutnud korralikult käituma õpetada ja selleks, et looma avalikus ruumis korrale kutsuda, kasutatakse vägivalda.» Eelmisel aastal laekus palju teateid, keskmiselt 80 teadet kuus, ka hulkuvate loomade, vigastatud ja eksinud lindude ja metsloomade kohta.
Kaebustega tegelemiseks valib ELS viisi vastavalt vajadusele ja võimalusele, osutades abi näiteks koostöös teatajaga teda nõustades või juhendades. Vajadusel kaasatakse teisi loomi abistavaid organisatsioone või minnakse ise kohale asja uurima. Kontrollkäike aitavad ELS-is läbi viia peamiselt vabatahtlikud.
Loomakaitse Seltsi inimesed viivad seesuguseid kontrolle läbi eraisikute kodudes, loomapoodides, loomafarmides ja muudes kohtades, kus loomi hoitakse. Lisaks päästetakse linde ja loomi, kes on sattunud ohtlikku kohta või saanud viga. Kontrolle ja loomade päästmisi tehti eelmisel aastal kokku 143. Kui loomadega seotud teated ei ole MTÜ võimuses lahendada, teeb selts pöördumised ametkondadele. Neid tehti eelmisel aastal kokku 95.
Teadete hulk aastast aastasse on erinev, kuid ülekaalus on alati loomade väärkohtlemised, millest enamus on pidamistingimuste rikkumised. Selleks, et jõuda rohkemate inimesteni ja loomadeni vajab selts vabatahtlike abi. Kui soovid ka ise abistada, uuri kuidas seda teha SIIT.