Päevakäpp: Süsi tahab saada nähtamatust nurrikust armastatud kodukassiks

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu

«Tere, mina olen Süsi. Olen üks nendest kiisudest, kes on kodupakkujate jaoks olnud nähtamatu. Miks küll pole mina valituks osutunud?»

«Kas on minu kasukas liiga tume, et kohe eredalt silma jääda? Või on asi selles, et enamasti soovitakse, et kass «tunneks oma pere ära» ja läheks inimese jalgu hõõruma? Kas nad siis ei tea, et ülijulged kassid hõõruvad end igaühe vastu, kes vaid uksest sisenevad?

Mina olen aga teistsugune — ma olen rahulik ja õrna südamega. Mina tahaksin, et sina tunneksid hoopis minu ära. Et sa otsiksid just minu turvakodust üles, vahet pole, kas ma tukun kuuma kamina ääres või hoopis magan pesas. Ma soovin, et sina tuleksid minu juurde, silitaksid mind ning teaksid oma südames, et meie oleme kokku loodud.

Jah, selline on minu suurim unistus. Kahjuks ei ole see veel täitunud. Ega ma ei teagi, kas turvakodu külalised minu olemasolust teavad, aga ma loodan, et pärast tänast teavad. Ehk võiksid sina olla see, kes nüüd turvakodusse tuleb ja just minu üles otsib?

Ootan sinu kirja aadressile info@kassideturvakodu.ee.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles