:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/09/11703075t1h6f53.jpg)
Norra valitsus on määranud sellel talvel hukule terve hundikarja ja seda hundialal, mis moodustab vaid viis protsenti Norra territooriumist ning kus huntidel peaks olema tugevam õiguslik kaitse kui ülejäänud Norras.
Norra valitsus plaanib hukata looduskaitsealal elava hundikarja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ja nende Norra kolleegide hinnangul loob Norra valitsuse hiljutine otsus ohtliku pretsedendi — see on esimene kord pärast hundi tagasitulekut Norra loodusesse 1990-ndatel aastatel, kui huntidele lubatakse pidada jahti hundialal.
MTÜ Loomuse liikme ja Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juristi Katrin Velsi sõnul põhjendab Norra valitsus otsust vajadusega «leevendada konflikti ühiskonnas», mis valitsuse arvates kaalub üles seaduses sätestatud nõude hunti kaitsta. «Tegelikkuses on otsus poliitiliselt ajendatud — selle otsusega püüab valitsus tulla vastu nendele poliitilistele jõududele, kes soovivad hundiasurkonda Norras äärmiselt ohustatud tasemel hoida,» ütles Vels.
Hunt on Norras äärmiselt ohustatud liik ja kantud Punasesse Raamatusse. Norras leidub kuni 74 hunti, mis moodustab osa Skandinaavia hundiasurkonnast, mille suuruseks on hinnanguliselt 410 hunti. Täna on huntide küttimine Norras seadusega keelatud.
«Ökoloogide hinnangul on ka Eestis huntide olukord üsna halb. Seda peamiselt liigse jahisurve, suure häiringu ning elupaikade tükeldatuse tõttu,» sõnas MTÜ Loomuse liige ja keskkonnaeetik Mattias Turovski. «Hunt kui tippastmekiskja ja metsasanitar on metsakooslustele suure tasakaalustava jõuga, reguleerides tõhusalt väiksemate kiskjate ning saakloomade nagu metskitsed arvukust. Et hundid saaksid täita oma ökoloogilist rolli, peaks nende populatsioon olema tunduvalt suurem, kui need hinnanguliselt 100-200 võsavillemit, kes täna moodustavad Eesti hundiasurkonna.»
Turovski leiab, et Norra seisukord on Eesti omast tunduvalt hullem. «Eestist mitmeid kordi suurema pindalaga Norrasse on arusaamatu ja häbiväärse hävitamispoliitika tagajärjel alles jäänud vaid mõnikümmend hunti ja valitsuse hiljutise otsusega kütitakse praegu üks kolmandik nendest õnnetutest loomadest ära,» kommenteeris Turovski.
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles toetama Norra loomakaitsjate üritust lõpetada hundi kui intelligentse, inimkartliku ja ökoloogiliselt väga väärtusliku suurkiskja arutu hävitamispoliitika. Juhised, kuidas aidata, leiad SIIT.